Kaks maailma kõige agressiivsemate kliimariikide hulka kuuluvat maad – Saksamaa ja Austraalia – on sunnitud tegema alandava kannapöörde ja käivitama taas söeelektrijaamad.
Venemaa kallaletung Ukrainale näitab üheselt, et kliimapoliitika kujul, nagu seda näevad ette ÜRO Kliimapaneel IPCC, Euroopa Liit ja Austraalia, on läbi kukkunud. Euroopa Liidu eesrindlikumaid "kliimapäästjaid" on Saksamaa, kus Angela Merkeli valitsuse ajal loobuti oma energiasõltumatusest Venemaa gaasi, nafta ja söe kasuks. Teine suur "kliimapäästja" on maailmas Austraalia, kus alles mai lõpus toimunud parlamendivalimised võitis Tööpartei lubadustega rohkem ja kiiremini kliimat päästa. Nii Saksamaa kui Austraalia valitsused, seistes silmitsi "elukalliduse kriisiga", on mõlemad sunnitud pöörduma tagasi turvalise kivisöe energiatootmise juurde.
Saksamaa
Saksamaa majandus- ja kliimategevuse minister, Rohelisse parteisse kuuluv, Robert Habeck teatas söeelektrijaamade käivitamise peale, et tegemist on "mõruda tabletiga", kuid see on tänases olukorras vajalik.
Saksamaad tabas energiakriis, kuna Venemaa kasutab fossiilkütuseid Euroopa mõjutamiseks relvana ja on viimastel nädalatel märkimisväärselt gaasitarneid Euroopasse vähendanud.
Tänane Saksamaa valitsus, eesotsas sotsiaaldemokraadist Olaf Scholziga, vandus võimule saades, et Saksamaa lõpetab 2030. aastaks igasuguse söeelektri tegemise ja asendab selle "tuleviku" rohelise elektriga.
"Selleks, et vähendada [Venemaa] gaasi tarbimist, tuleb elektri tootmiseks kasutada vähem gaasi. Selle asemel tuleb kasutada söega köetavaid elektrijaamu," põhjendas Habeck söelejaamade käivitamise vajadust. Saksamaa rohelised on partei, kes on agressiivselt nõudnud nii riigi tuuma- kui söeelektrijaamade võimalikult kiiret sulgemist.
Mõjuka Föderaalse Võrguagentuuri (Bundesnetzagentur) juhi Klaus Mülleri sõnul ootab Saksamaad eeloleval sügistalvel tänu gaasipuudusele ja selle kõrgele hinnale ees pankrottide laine ning kiire hinnatõus, mis "põhjustavad riigis maavärina". Võrguagentuur, mis allub majandus- ja kliimaministeeriumile, on Saksamaa elektri-, gaasi-, telekommunikatsiooni- ning raudteevõrkude kontrollorgan.
Saksamaa süüdistab kallites energiahindades ja oma sõltuvuses Venemaa energiakandjatest Venemaad ning selle presidenti Vladimir Putinit.
Saksamaa tööstusest töötab hinnanguliselt viiskümmend protsenti Venemaa gaasi peal.
Austraalia
Teisel pool maakera, vaatamata sellele, et Ukraina sõda mandrit otseselt ei puuduta, on energiakriisi ja elukalliduse hüppelise kasvuga silmitsi samuti Austraalia. Riigi ressursiminister Madeleine Kingi hinnangul on ees ootamas "kallis" talv ja tema sõnul peavad elektritootjad "hakkama ennast liigutama ja oma söeelektrijaamad korda tegema".
Austraalia on tänu rohelistele eesmärkidele viimastel aastatel arendanud välja sõltuvuse gaasielektrijaamadest ja kuna tänu Ukraina sõjale on gaasi hind üle maailma märkimisväärselt tõusnud, siis rahandusministri Jim Chalmersi sõnul on see põhjustanud riigis "täiusliku tormi". Samuti olid riigi idaosas hiljuti suured üleujutused, mis häirivad elektrijaamade ja -võrkude tööd.
Kuna Austraalia on üks maailma suurimaid energiakandjate eksportijaid, sealhulgas maagaasi, siis opositsiooniparteid soovitavad valitsusel eksportimise asemel suunata toodang koduturule, kuid valitsuse sõnul on see "keeruline".
Samuti süüdistab Austraalia valitsus tänases energiakriisis ja inflatsioonis eelmist liberaalide valitsust, et viimane on liiga vähe investeerinud rohelise energia projektidesse.
Euroopa Liit
Samal ajal on Euroopa Liit käivitanud energiakokkuhoiu ja kiirendatud rohelisele elektrile ülemineku kava REPowerEU, millega soovitakse päästa ära kliima, "mitmekesistada" Euroopa Liidu energiaallikaid ning sundida inimesi ja ettevõtteid elektrit kokku hoidma.
Selle juures lubatakse, et vaatamata kõrgele inflatsioonile, mitmete suurte liikmesriikide majandusliku kokkukukkumise äärel vankumisele ja tehnoloogiliste lahenduste ebaküpsusele, toob agressiivne roheüleminek kaasa majanduskasvu ning turvalisuse.
Peamise lahendusena, kuidas tagada kavas ette nähtud 9-13 protsendine energiasääst, nähakse ette inimeste käitumise ja harjumuste muutmist, milleks peavad liikmesriigid käivitama suured "kommunikatsioonikampaaniad".
Toimetas Karol Kallas