Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhib tähelepanu sellele, et Martin Helme väljaütlemised seoses abordiprobleemiga kattuvad olulises osas õiguskantsler Allar Jõksi poolt juba 2002. aastal sedastatud tõdemusega, et riik peaks sündimata inimeste eluõiguse kaitseks tegema senisest tunduvalt rohkem pingutusi.
SAPTK toetab Martin Helme väljaütlemisi abordi teemal Eestis ning tunnustab teda julguse eest väljendada ebapopulaarseid, ent olulisi seisukohti.
Seejuures juhib SAPTK tähelepanu asjaolule, et nende sammude olulisust, mida Helme hinnangul tuleks sündimata laste eluõiguse kaitseks astuda, on rõhutanud ka õiguskantsler.
"Helme väljaütlemist, et abort kujutab endast süütu inimese tahtlikku ja jõhkrat tapmist, ei ole põhjust skandaaliks paisutada. See väide võib kõlada ebameeldivalt, ent paraku vastab see tõele. Samuti on isegi õiguskantsler Allar Jõks juba 2002. aastal oma ametlikus arvamuses kinnitanud, et põhiseadusega tagatud õigus elule laieneb kõigile inimestele, sh ka veel sündimata inimestele, mistõttu on riigil kohustus nende eluõigust austada ja kaitsta," märkis SAPTK-i juhatuse esimees Varro Vooglaid.
"Tähelepanuväärselt pole mitte ükski valitsus juba mitmekümne aasta jooksul teinud praktiliselt mitte midagi selleks, et reaalselt täita oma põhiseaduslikku kohustust kaitsta sündimata laste eluõigust. Näiteks on ilmselge, et kui riigil on põhiseaduslik kohustus tagada sündimata laste eluõiguse tõhus kaitse, siis ei tohi valitsus sündimata laste massilist tahtlikku tapmist rahastada. Seega on ka Helme väited abordi riikliku rahastamise lõpetamise vajalikkuse kohta igati põhjendatud," ütles Vooglaid.
Samuti juhib SAPTK tähelepanu, et sarnaselt Helmele märkis ka õiguskantsler, et riik peaks panema senisest tunduvalt rohkem rõhku abordieelsele nõustamisele ning et nõustamine peaks lähtuma ühemõttelisest eesmärgist tõsta vanemate teadlikkust abordi tegelikust tähendusest ja veenda neid oma lapse tapmisest loobuma.
"Õiguskantsler toonitas selgesõnaliselt, et abordieelne nõustamise süsteem ei täida oma funktsiooni, mistõttu ta tegi konkreetsed ettepanekud selle tõhusamaks muutmiseks. Kahjuks pole mitte ühtegi õiguskantsleri märkust arvesse võetud," toonitas Vooglaid. Ta lisas, et Eestis tuleks lõpuks ometi hakata tõsiselt võtma ja austama õiguskantslerigi poolt kinnitatud fakti, et kuivõrd sündimata laste eluõigus on põhiseadusega kaitstud, siis on abort Eestis põhimõtteliselt keelatud.
"See, et ühiskonnas on kõige nõrgemate ja kaitsetumate inimeste tahtlik tapmine heaks kiidetud ning et oma laste tapmise võimalust käsitletakse justkui inimõigusena, on sõna otseses mõttes häbiväärne. Mitte vähem häbiväärne ja lausa kuritegelik on see, et valitsus rahastab sündimata laste massilist tahtlikku tapmist haigekassa eelarvest, justkui oleks rasedus haigus ja abort selle ravi. Pole mõtet imestada selle üle, kui meie rahvas madala sündimuse tõttu hääbub – rahvad, mis on kiitnud heaks oma laste tapmise ning kehtestanud sellele ka riikliku rahatuse, peaksidki hääbuma. See oleks üksnes õiglane."
Alates 1956. aastast, mil abort Eesti aladel seadustati, on meie riigis sünnieelselt tapetud rohkem kui 1,5 miljonit last. Seda on rohkem kui tänases Eestis elanikke. 2016. aastal tehti Eestis statistikaameti andmetel 4475 legaalselt indutseeritud aborti.
Martin Helme: sündimata laste eluõigus vajab senisest palju rohkem kaitset
Repliik: marginaliseeritutest ja rõhututest rääkides ei tohi maha vaikida sündimata lapsi