Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) ringreis, mis oli suunatud rahvaalgatuse õiguse taastamise vajalikkuse teadvustamisele ja selleks toetuse koondamisele, sai taasiseseisvumispäeval läbi.

Ringreisi käigus kohtusid SAPTK juhatuse liikmed ühes abilistega möödunud nädalal järjestikustel päevadel inimestega Tallinnas, Kuressaares, Pärnus, Võrus, Tartus ja Rakveres. Kuigi ilmastikuolud olid heitlikud, häiris vihm ettevõtmist tõsisemalt vaid Pärnus.

SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles ringreisi kokkuvõtteks, et kuigi suvisel ajal ei olnud linnatänavatel nii palju inimesi, kui loodeti, läks ettevõtmine igati korda, sest eesmärgiks ei olnudki niivõrd suure hulga allkirjade kogumine petitsioonile, vaid pigem sõnumi kehtestamine sümboolsel tasandil ning selle avalikkuse ette toomine.

"Kogu ringreisi jooksul oleme kohanud vaid üksikuid inimesi, kes ei poolda rahvale iseotsustamise õiguse tagasiandmist ning need üksikudki on enamasti parteide esindajad, kes on rahul olukorraga, kus praktiliselt kogu võim on koondunud erakondade kätte – olukorraga, kus pea kõik otsused langetatakse parteide poolt rahva eest, justkui vajaks rahvas n-ö lapsehoidjaid, kes otsustaks kõik asjad tema eest," selgitas Vooglaid.

Vooglaid lisas, et juba 1992. aastal põhiseaduse vastuvõtmise eel toimusid arutelud selle üle, kas taastada rahva õigus algatada rahvahääletusi ning kuigi toona otsustati seda mitte teha, oleks nüüd, kui taasiseseisvumisest on möödas juba veerand sajandit, tagumine aeg anda rahvale kui kõrgema riigivõimu kandjale demokraatlikus ühiskonnas elementaarne iseotsustamise võimalus tagasi.

"Probleemi üks keskseid aspekte seisneb selles, et Eestis on väike parteiline klikk, kes on koondanud praktiliselt kogu võimu enda kätte, varjunud demokraatia retoorika loori taha, rääkides küll pidevalt demokraatiast ja püüdes seeläbi kinnistada illusiooni, justkui me elaks demokraatlikus riigis, ent seistes samal ajal vastu rahvaalgatuse õiguse taastamisele, kuna see tähendaks nende võimumonopoli kahtluse alla seadmist," selgitas ta ja lisas, et ilmselt tuleb hakata harjuma olukorraga, kus võimulolijad asuvad üha innukamalt rahvaalgatuse õiguse taastamise vastu võitlema.

Vooglaiu sõnul on rahva iseotsustamise õiguse taastamine rahvusliku väärikuse küsimus ning sellisena on tegu eesmärgiga, mille nimel tasub ühiselt töötada ja jõudu koondada: "Iseseisvuse tuumaks on rahva enda tahe olla iseseisev ning kui seda tahet ei ole, siis ei väärigi rahvas iseseisvust."

Väljavõte 2016. aasta alguses Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitluse tulemustest. Graafika: SATPK
Väljavõte 2016. aasta alguses Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitluse tulemustest. Graafika: SATPK

Ka SAPTK juhatuse liikme Markus Järvi sõnul peaks Eesti ühiskond olema 25 aastat pärast taasiseseisvumist piisavalt küps, et taastada rahva õigus algatada seaduseelnõusid ja rahvahääletusi ning langetada kõige olulisemad otsused vajadusel ise.

"See partokraatlik olukord, esindusdemokraatia kriis, mis meil praegu valitseb, peab lõppema ning selle nimel me töötamegi," märkis ta ning meenutas, et aasta alguses Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud arvamusküsitluse kohaselt pooldab rahvaalgatuse õiguse taastamist ca 82% valimisealistest Eesti Vabariigi kodanikest.

"Mulle tundub, et mitmed poliitikud, kes tituleerivad end demokraadiks, räägivad nüüd ühtäkki juttu demokraatia aluspõhimõtete vastu, kasutades retoorikat, mille kohaselt ei ole rahvas veel küps ise otsuseid langetama. Samas me ei näe, et sama retoorikat kasutataks siis, kui soovitakse Riigikogu valimistel inimestelt hääled kätte saada," osundas ta mitmete parteipoliitikute silmakirjalikkusele.

"Kokkuvõttes on minu sõnum see, et kui parteipoliitiline eliit on võtnud sisse mugavad võimupositsioonid, siis ega ta neid ise käest ei anna. Seetõttu peab rahvas ise võitlema välja õiguse algatada rahvahääletusi ning kui vaja, siis läppunud poliitiline nomenklatuur minema saata. See õigus tuleb kätte võidelda ning selleks on kahtlemata vaja julgust," selgitas Järvi lisades, et SAPTK on selles osas teinud alles esimesi samme ning väljendades lootust, et lähiaastatel see võitlus ainult ägeneb.

Korraldajate sõnul mõõdus ringreis rahumeelselt ja ilma eriliste intsidentideta. Esile tõusis vaid ringreisi viimane, taasiseseisvumispäeval Rakveres toimunud kohtumine, kus sotside ridadesse kuuluv abilinnapea Kairit Pihlak püüdis leida võimalust ürituse takistamiseks, väites, nagu ei oleks ürituse korraldamiseks saadud Rakvere linnavalitsuselt luba. Tegelikult oli avaliku koosoleku loa väljastanud politsei ning abilinnapea väide, nagu tulnuks luba taotleda linnavalitsuselt, oli ekslik, sest kohalik omavalitsus väljastab vaid avalike ürituste, mitte avalike koosolekute lube.

"Kui tal ei õnnestunud leida alust meie minemakupatamiseks, siis püüdis ta vaata et koomiliselt asjatundmatul, aga seda innukamal moel meile ja teistele telgi juurde kogunenutele selgeks teha, et rahvaalgatuse õiguse taastamine oleks väga vale samm," ütles Vooglaid meenutades, et abilinnapea sõnul oleks vale, kui kogu rahva eest langetab otsusi vaid 25 000 inimest, mis oleks tegelikult vaid seaduseelnõu või rahvahääletuse algatamiseks vajalik häälte arv, ning et üleüldse ei tohtivat riigielu küsimusi rahvahääletusel otsustada, sest seda nõudvat vähemuste õiguste kaitse. "Meie omakorda vaid kinnitasime, et mõistame tema ja teiste sotside vastuseisu, pidades silmas, et rahvaalgatuse õiguse taastamine tähendaks võimuparteide ja nende ridadesse kuulumisest lähtuvaid privileege nautivate poliitikute võimumonopoli eitamist."

SAPTK poolt algatatud petitsioon rahvaalgatuse õiguse taastamiseks on jätkuvalt kõigile liitumiseks avatud ning sellega saab ühineda aadressil www.rahvahääletus.ee. Sügisel püüab SAPTK jätkata allkirjade kogumist petitsioonile, et jõuda veel selle aastanumbri sees kümne tuhande liitujani. Ühtlasi avaldasid ringreisi korraldajad tänu kõigile inimestele, kes sellele omalt poolt kaasa aitasid, nii ringreisi läbiviimist annetustega toetades kui ka allkirjade kogumisel osaledes.