Rahumeelne BLM meeleavaldus Seattle'is 08.06.2020. Foto: Scanpix

Saul Alinsky on Ameerika Ühendriikide pahemäärmusliku kodanikuõiguste liikumise tuntud esindaja, kes kirjutas 1971. aastal raamatu "Reeglid äärmuslastele". Ta on BLM liikumise ideoloog.

1971. aastal, peale 1960. aastate naiste, mustade ja "seksuaalvähemuste õiguste" võite, kirjutas Alinsky õpiku, kuidas rajada kodanikuliikumisi. Raamatut "Reeglid äärmuslastele" peetakse tänaseni üheks parimaks õpikuks, mille toel vasakäärmuslased, nagu Mustad Elud on Tähtsad (BLM) ja erinevad roheühendused, sunnivad ühiskonda täitma oma tahtmist, vahendab The Citizen's Handbook

Alinsky jaoks on vasakäärmuslasest vabakondlane-aktivist positiivne tegelane ja ta alustab oma raamatut iseenda tsitaadiga:

"Ärgem unustagem vähemalt kaudse teadmisena tõika, kes oli kõige esimene äärmuslane: seda kõigis legendides, mütoloogias ja ajaloos (ning, kes teab kus mütoloogia lõpeb ja algab ajalugu – või mis neist on täpselt mis); kõige esimene äärmuslane, keda inimkond teab, kes hakkas vastu nomenklatuurile ja tegi seda nii tõhusalt, et ta võitis selle eest omale terve kuningriigi – tema nimi on Lucifer." 

Peatüki "Eesmärk" (The Purpose) motoks on Iiobi raamatu seitsmenda peatüki esimene rida: "Eks ole inimesel maa peal võitlemist…". Kirjakoht kõlab paljudes piiblitõlgetes: "Inimese elu maa peal on sõda…". 

Alinsky "reeglites" algab osutatud peatükk lõiguga:

"Inimeste jaoks, kes tahavad muuta maailma, eelneb usk, milline nende arust maailm peaks olema sellele, milliseks nad seda tahavad muuta. Macchiavelli kirjutas "Valitsejas" nendele, kellel on [eliit], kuidas säilitada võimu. "Reeglid äärmuslastele" on mõeldud õpetusena neile, kellel ei ole [alamklassid], kuidas see neilt ära võtta."

Väidetavalt on "Reeglid" kirjutatud mitmete edukate kodanikuõiguste kampaaniate käigus kogutud kogemuste pealt.

Alinsky jaoks tähendab kodanikuliikumine osutamist asjadele, mis on valesti ja inimeste veenmist, et nad saavad selle parandamiseks midagi ette võtta. Mõlemad on omavahel seotud. Kui inimesed tunnevad, et nad ei suuda halvas olukorras midagi muuta, nad lõpetavad ka sellele mõtlemise.

Alinsky selgitab, et aktivist, eriti palgaline aktivist kuskilt väljastpoolt, peab esmalt saama jagu kogukonna umbusaldusest ja näitama ennast usaldusväärsena. Järgmisena tuleb aktivistil hakata tegelema strateegilise kommunkatsiooniga: võimendama erinevat vimma, õhutama vaenu ja otsima vastuolusid. Seda kõike on vaja, et inimesed tuleksid aktivistiga kaasa. Aktivist peab ründama apaatiat ja paiskama segi kuuleka kogukonnaelu, kus inimesed on lihtsalt harjunud oma nadi olukorraga. Alinsky sõnul on kogukonna kaasamise esimeseks reegliks kogukonnaelu segipaiskamine.

Õhutades ühel ajal nii lootust kui vimma, üritab aktivist luua "massiarmee", mis värbab kohalikest organisatsioonidest, kogudustest, ühendustest, ametiühingutest, tänavajõukudest ja tavainimeste seast juurde nii palju "nekruteid" kui vähegi võimalik.

The Citizen's Handbook sõelus Alinsky raamatust välja 11 reeglit. Oma juhiste juures rõhutab Alinsky, et neid rakendades tuleb olla paindlik, reegleid tuleb alati kohendada päris elu ja valitsevate olukordadega.

Reegel 1: Võim ei ole ainult see, mida keegi arvab endal olevat, vaid mida vastane arvab, et tal on. Kui organisatsioon on pisike, siis tuleb inimeste arvu varjata ja teha nii kõva häält kui võimalik, et igaüks arvaks, et kaasatud on palju suurem hulk inimesi kui tegelikult.

Reegel 2: Kunagi ei tohi ületada oma inimeste kogemusi. Tulemuseks on segadus, hirm ja taandumine.

Reegel 3: Kus vähegi võimalik, tuleb vastane üritada tirida välja tema kogemuste raamidest. Sedasi tekitatakse talle segadust ja hirmu ning sunnitakse ta taanduma.

Reegel 4: Vastased tuleb sundida käituma täpselt nende endi reeglite järele. Sedasi saab vastased hävitada, sest nad pole võimelised järgima oma reegleid rohkem kui kristlik kirik elada kristlikult.

Reegel 5: Naeruvääristada tuleb inimese kõige võimsamat relva. Naeruvääristamisele on keeruline vastata, see ajab vastased marru ja nende vastuhakk tuleb liikumisele kasuks.

Reegel 6: Hea taktika on selline, millega liikumise osalised hea meelega kaasa lähevad. Kui inimestel pole meelekindlust millegi korraldamiseks, siis on taktikaga midagi väga valesti.

Reegel 7: Taktika, mis võtab liiga kaua aega, hakkab eesmärki pidurdama. Pühendumisest saab rituaal ja inimesed hakkavad tegelema muude asjadega.

Reegel 8: Vastane tuleb hoida kogu aeg surve all. kasutada tuleb erinevaid taktikaid ja tegevusi ning kasutada oma eesmärgi huvides ära antud ajahetke kõik sündmused. Sellise taktika põhieelduseks on tegevuste suunamine viisil, et vastased on pideva surve all. Vastased on sunnitud reageerima ja see on liikumisele kasulik.

Reegel 9: Ähvardus on palju hirmutavam kui tegu ise. Kui Alinsky hakkas levitama kuulujuttu, et suur hulk vaeseid inimesi kavatseb okupeerida O'Hare'i lennujaama tualettruumid, siis selle peale nõustus Chicago linnavõim kiires korras ja pikaks ajaks rahastama getode kodanikuühendusi. Linnavalitsus kujutas ette, mida tähendab kui tuhanded lennureisijad ei saa kasutada tualettruume ja kuidas see mõjuks linna mainele.

Reegel 10: Eduka rünnaku hinnaks on konstruktiivse alternatiivi esitamine. Ei tohi jääda vastase või ajakirjaniku lõksu, kes küsib: "Mida te nüüd peale hakkate?"

Reegel 11: Tuleb valida konkreetne sihtmärk, suunata sellele sihik, selgitada välja konkreetne isik ja talle vastanduda. Ei tohi rünnata abstraktseid korporatsioone või bürokraate. Selle isiku puhul tuleb eirata tema püüdlusi kas süüd endalt ära lükata või seda suurema grupi peale laiali jagada. 

Alinsky sõnul on aktivisti jaoks kõige olulisem eesmärk sundida vastane reageerima. Vastane, kes on korralikult ärritatud ja kelle reaktsioonid on suunatud vajalikus suunas, on aktivisti ning tema organisatsiooni suurimaks tugevuseks.

Toimetas Karol Kallas