Surm olemisest teise retk
Milline on meie suhtumine surma ja surnutesse?
Milline on meie suhtumine surma ja surnutesse?
Soome on lähtunud alati sellest, et eelkõige peab ta ise kõigi väljakutsetega hakkama saama.
Kuhu me siis oleme jõudnud: kristluse ja valgustuse teineteist täiendava võitluspaari asemel on meil üksteist rahuldavad militantlik antiratsionaalne postmodernism ning eneseküllane irratsionalism, mille keskmeks on ego, arutleb emeriitprofessor Timo Vihavainen, lisades, et ta usub veel niipalju lääne kultuuri, et peab võimalikuks praegusaja irratsionalismi mulli lõhkemist, kuid on juba hoopis ebatõenäolisem, kas sellele järgneb uus tõus.
Ühiskondlik-poliitilise portaali Uued Uudised peatoimetajana katsun kokku võtta 2017 poliitika aasta tulemid.
Ühelt poolt kuulutavad valitseva ideoloogia apostlid pidevalt võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õilsaid ideaale, ent teiselt poolt kiidavad nad endale sobilikes olukordades neil samadel ideaalidel trampimise heaks, toonitab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas, osutades Downi sündroomiga inimeste süstemaatilisele riiklikult toetatud tapmisele ja sellest peegelduvale silmakirjalikkusele.
Hoidkem üksteist, sest ka sinu rahvas peaks olema sulle püha!
USA-s allkirjastas Ohio osariigi vabariiklasest kuberner John Kasich vahetult enne jõule seaduse, millega keelatakse laste sünnieelne tapmine sel põhjusel, et neil on diagnoositud Downi sündroom või selle tõenäoline esinemine.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas riigikogule arupärimise, milles soovib peaminister Jüri Rataselt selgitust, kes andis valitsusele volituse suurendada osamakseid Euroopa Liidu eelarvesse.
Suur osa inimesi ei ela tänapäeval enam tegelikus maailmas, ühiskonnas, looduses, vaid mingis konstrueeritud diskursuses, narratiivis, paradigmas, ideoloogilises mudelis.
Ajaloolane Jaak Valge nentis usutluses portaalile Objektiiv, et lõdva või soosiva sisserändepoliitika tulemusena vahetatakse rahvastik välja ning seda protsessi enam tagasi ei pööra.