Soome peaministri Juha Sipilä sõnutsi tuli enamus inimesi 2015. aasta migrandikriisi kõrgpunktis Euroopasse paremaid elamistingimusi otsima ega liigitu pagulasteks.
Sipilä ütles Soome rahvusringhäälingule Yle, et aastail 2015 ja 2016 Saksa kantsleri Angela Merkeli poliitika tõttu Euroopat tabanud migrandivoog on "põhjustanud Euroopas rahutust," vahendab Breitbart.
"Mis olukorra nii keerukaks tegi, on see, et enamus neist inimestest on liikvel majanduslikel põhjustel – mitte seetõttu, et nad põgeneksid sõja või isikliku tagakiusu eest," väitis Sipilä.
Vastuseks seepeale vasakleerist lendama hakanud kriitikanooltele selgitas Sipilä oma blogis, et "ligimese abistamine" on talle küll südamelähedane, kuid "varjupaigasüsteemi ülesanne" on aidata neid, kes kõige enam abi vajavad.
Sipilä väitis, et immigrantide kogukonnad "rikastavad meie kultuuri" ning moodustavad "olulise osa Soome elujõulisusest ja edust," kuid kinnitas, et rahval "lasub vastutus" aidata vaid pagulasi.
Ning "fakt on, et enamus neid inimesi, kes 2015. aastal ja kriisi ajal saabusid, et vastanud Soome varjupaigakriteeriumitele," jätkas ta. "Vastavalt Soome immigratsiooniameti statistikale sai asüülitaotlusele positiivse vastuse ligikaudu kolmandik taotlejaid.
Euroopasse saabunud asüülitaotlejatest said positiivse vastuse ligikaudu 44 protsenti. Seega: enamikel puudus alus asüüli saamiseks Euroopas."
"Niivõrd suures inimhulgas on kindlasti erinevaid põhjuseid [kodumaalt] lahkumiseks. Lisaks sõjale ja tagakiusule on ka igatsus paremate elamistingimuste järele."
Viimase kolme aastaga on Sipilä suhtumistes toimunud teatud areng. 2015. aastal palus peaminister soomlastel saabujate suhtes üleüldist südamesuurust üles näidata, lubas anda nende kasutusse oma vähekasutatud suvila, ning kurtis "solidaarsuse" puudumise pärast Euroopas.
Kolumn: Soome kohalike omavalitsuste valimised terrori ilutulestiku taustal