Kuna orbiidil on võtta sisuliselt lakkamatu päikeseenergia, siis kõigi muude tingimuste sobivuse puhul võib otstarbekaks osutuda andmekeskuste satelliitide näol orbiidile toimetamine.
Rohepöörde selle senisel kujul, tänase tehnoloogilise taseme juures, võib lugeda lõpetatud projektiks. Nii ehitatavad maailma suurvõimud täna jätkuvalt gaasi-, kivisöe- ja tuumaelektrijaamu.
Samuti oodatakse kunstmõistusest "igasuguseid asju" ja seda käitavad serveripargid nõuavad suurlinnadega võrreldavas mahus elektrit. Nii ehitab järjest enam suuri tehnoloogiaettevõtteid oma elektrijaamu. Seni on tegemist veel peamiselt gaasi- ja kivisöejaamadega, kuid Maa peal liigub teema hoogsalt tuumajaamade suunas.
Elon Musk leiab, et mõne aasta vaates Maa energiast tehismõistuse arendamiseks enam ei piisa ja kui seda soovitakse, on ainsaks võimaluseks ilmaruum.
Musk on asutanud ja talle kuuluvad vähemalt mingis osas nii raketi-, satelliidi kui tehisaruettevõtted (SpaceX, StarLink ja xAI), mis veebruari alguses liideti. Samuti esitas SpaceX 30. jaanuaril Ameerika Ühendriikide järelvalveorganitele taotluse saata orbiidile miljon satelliiti tehisaru andmekeskuse sõlmedega, mis kokku moodustavad ühtse andmekeskuse, vahendab Scientific American.
Kui Maa orbiitidel tiirleb hetkel kokku kuskil 14 000 tehiskaaslast, siis SpaceX käitab neist kuskil 9300–9400. SpaceX-i taotlus on mastaabilt midagi seninägematut. Samuti võib esitatud taotlusest lugeda, et maailma riigid ja institutsioonid soovivad kokku ilmaruumi saata kuskil 1,7 miljonit satelliiti.
SpaceX seni kavandavate andmekeskuse satelliitide kohta teavet eriti ei jaga: mis on tehiskaaslaste suurus, täpsemad orbiidid ja hind. Samas lubab ettevõte, et need hakkavad ringlema "seni suuresti kasutamata orbitaalsetel kõrgustel", vahemikus 500 kuni 2000 kilomeetrit. Suurem osa tehiskaaslasi tiirleb täna ümber Maa kõrgustel 400–600 kilomeetrit.
Andmekeskuse satelliidid hakkavad paiknema viisil, mis muudab nende Päikese käes oldud aja võimalikult pikaks, kuna need töötavad päikeseenergiaga.
"Minu hinnangul muutuvad kahe-kolme aasta jooksul ilmaruumis toimuvad AI arvutused omataoliste seas kõige odavamaks," kirjutas Musk mõtet avalikkusele tutvustades.
George Masoni Ülikooli astronoomiaprofessor Peter Plavchan on SpaceX-i miljonist satelliidist koosneva kunstmõistuse kava suhtes kriitiline, kuna ükskõik kes suudab esimesena hõlvata Maa lähiilmaruumi kasutatavad orbiidid, hoiab sellega ära teiste riikide ja ettevõtete tehiskaaslaste sinna saatmise.
Toimetas Karol Kallas