Ilmaruumi hõlvamise ettevõte SpaceX korraldas 13. oktoobril maailma suurima kosmoseraketi Starship eduka katsetuse. Tegemist on tähtsuselt Apollo Kuul käimise projektiga võrreldava saavutusega.
Starshipi (Tähelaeva) kõrgus on koos kanderaketiga 121 meetrit ja läbimõõt üheksa meetrit. Seni maailma suurima raketi, Apollo projekti Saturn V stardisüsteemi kõrgus oli 111 meetrit. (Tallinna Viru hotelli kõrgus on 74 meetrit ja Ühispanga hoonel 94 meetrit.) Nii Starship kui kanderakett on taaskasutatavad.
Kui SpaceX teised kanderaketid suudavad iseseisvalt maanduda, siis Starshipi 33 Raptori (röövlind) taaskasutatava mootoriga kanderaketi taaskäitlemissüsteem on märksa erilisem. Kanderakett kaalub 250 tonni ja kõrgus on 71 meetrit. Selle kaalu vähendamise eesmärgil loobuti maandumiseks vajalike tugede/jalgade süsteemist ja kanderaketi püüavad kinni starditorni "söögipulgad" (chopsticks). Tähelaeva järjekorras viienda katsetuse suurimaks saavutuseks oli just kanderaketi kinni püüdmine "söögipulkadega".
Viiekümne meetri kõrgune Tähelaev suudab orbiidile toimetada kuni 150 tonnise lasti, mille kaalu loodetakse arendustööde käigus suurendada 250 tonnini. Tähelaeva saab koostada erinevateks otstarveteks nii kosmoses (Kuu ja Marsi missioonid, kaubaveod orbiidile, inimeste ilmaruumireisid, kosmosekaevanduste haldamine) kui väidetavalt on sellega võimalik toimetada ühe tunni jooksul üle saja tonni lasti suvalisse kohta Maal.
SpaceX asutaja ja suuromanik Elon Musk kirjutas peale edukat katsetust sotsiaalmeedias:
"Vaatasin just üle Starshipi kanderaketi, mille käpad (söögipulgad) asetasid tagasi stardiplatvormile. See näeb välja suurepärane. Mõned välimiste mootorite düüsid on kuumuse tõttu kõverad ja leiab veel väiksemaid probleeme, kuid neid on kerge lahendada. Starshipi kanderakett on taaskasutatav ühe tunni jooksul peale maandumist. Kanderakett maandub peale Starshipi starti kuskil viie minuti jooksul ja ülejäänud aega kasutatakse kütuse tankimiseks ning Starshipi selle otsa asetamiseks."
Majandusuudiste kanal Wall Street Apes tegi ülevaate SapceX nelja suurema konkurendi kohta:
Euroopa Komsoseagentuur (ESA; Ariane 6 rakett) on rohkem huvitatud töökohade arvust selle igas riigis (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia), mille tõttu hoidutakse taaskasutatavatest rakettidest ja on oma projektiga lootusetult maha jäänud. ESA ehitab rakette vastavalt valitsuste lepingutele ja kui palju iga riik projekti panustab. Euroopa ei jõua mitte kunagi SpaceX-ile järele.
United Launch Alliance (ühinenud raketiliit(?); ULA) on Boeingu ja Lockheedi ühisettevõte. ULA uus Vulcan rakett asendab Atlase (Lockheed) ja Delta (Boeing) raketisüsteemid. Tegemist on ühekordsete rakettidega. ULA elab tänu Ameerika Ühendriikide sõjaväe tellitud kosmoseprojektidele ja isegi ei püüa SpaceX-iga konkureerida. ULA toimetab paari järgmise aasta jooksul orbiidile 60 protsenti USA sõjalistest tellimustest ja SpaceX 40 protsenti. 2025. aastal toimub sõjalise kosmosetranspordi uus pakkumiste voor, millega esitatakse tellimused kuni 2029. aastani ja see vahekord võib muutuda.
Amazoni omanikule Jeff Bezosele kuuluva Blue Origini Glenn raketisüsteemi esimene start toimub tõenäoliselt järgmise paari kuu jooksul. See sarnaneb väidetavalt SpaceX Falconile, mille esimene aste on taaskasutatav, kuid teine mitte. Blue Origin on tõenäoliselt ainus SpaceX võistleja, mille raketid on osaliselt taaskasutatavad. Ettevõte on tõenäoliselt arendustegevuses võrreldes Starshipi täieliku taaskasutatavusega kümme või rohkem aastat tagapool.
Hiina Rahvavabariik arendab samuti taaskasutatavaid rakette, kuid nende tase jääb kuhugi Falcon 9 süsteemi juurde. Samas arvatakse, et Hiina RV-l läheb töötavate taaskasutatavate rakettide tootmiseni veel tublisti aega. Tõenäoliselt on Hiina RV kosmosetööstus maas ka Blue Originist.
SpaceX Texase osariigi lõunaosas asuvale Starbase (Tähebaas) kosmodroomile ehitati 93 000 ruutmeetrine Starfactory (Tähetehas), kus valmivad pea kõik SpaceX rakettide, sealhulgas Starshipi, osad. Starfactory suudab aastas ehitada väidetavalt 1000 kosmoselaeva.
Toimetas Karol Kallas