Statistikaameti andmetel oli Eesti loomulik iive 2023. aastal 5053 inimesega miinuses, kuid tänu Ukrainas elanud inimeste massisisserändele Eesti elanikkond kasvas.
Käesoleva aasta esimese päeva seisuga elas ametliku statistika järele Eestis 1 374 687 inimest. Elust lahkus 2023. aastal 16 002 ja sündis 10 949 inimest.
Eestist rändas möödunud aastal välja 12 543 ja siia asus elama 23 399 inimest. Maarjamaale jäi 2023. aasta lõpuks elama 13 856 inimest rohkem kui siit lahkus.
Sündide ja rände numbrid kokku tähendavad, et Eesti rahvaarv kasvas 8803 inimese võrra.
Sõja tõttu on ukrainlaste osakaal Eesti elanikest kasvanud 4,4 protsendini ehk 2024. aasta alguse seisuga elab Eestis ametliku statistika järele 60 414 Ukraina kodanikku, kellest 44 480 (73 protsenti) on saabunud alates 2022. aasta algusest. Eesti rahvaarv kasvas teist aastat järjest just Ukraina endiste elanike tõttu.
23 399-st 2023. aasta sisserändajast olid statistikaameti sõnul üle poole Ukraina kodakondsusega inimesed, kellest Eestisse jäi püsivalt elama 13 082. Samas võrreldes 2022. aastaga vähenes Ukrainast pärit sisserändajate arv kaks ja pool korda. Samal ajal lahkus Eestist 1643 Ukraina kodanikku ehk Ukraina passiga inimestest 2,7 protsenti.
Eesti kodanikest tuli Eestisse tagasi elama 5758 inimest ja Eestist lahkus 5511. Tagasitulijaid oli 247 inimese võrra enam.
Kui 2022. aastal tuli Eestisse elama 1335 Venemaa kodakondset, siis 2023. aastal oli neid 424. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike osakaal sisserändajatest oli 11 protsenti.
Kõige rohkem väljarändajaid asub elama jätkuvalt Soome.
Statistikas ei kajastu kõik Ukraina sõja eest varju otsivad Eestis ajutise kaitse saanud või seda taotlevad isikud. Samuti ei näita statistikaameti numbrid, kui paljud Ukraina sõjapõgenikud peatuvad siis ajutiselt läbirände käigus.
Toimetas Karol Kallas