Valgest Majast lahkuma sunnitud presidendi peastrateeg Steve Bannon kavatseb Euroopa parempoolsete ja patriootlike jõudude toetuseks luua fondi nimega Liikumine ning sütitada selle abil paremjõudude revolutsiooni, alustades järgmisel aastal toimuvatest Euroopa parlamendi valimistest.
Bannon on veendunud, et eesseisvatel aastatel leiab Euroopa poliitikas aset drastiline muutus. "Parempoolne populistlik rahvuslus võtab võimust ja hakkab valitsema," ütles ta veebiväljaandele thedailybeast.com. "Teil on jälle rahvusriigid oma identiteedi ja piiridega."
Kavandatav fond hakkaks tegelema küsitluste, uuringute, kommunikatsiooni, nõustamise ja muu seesugusega. Seni on Euroopa patriootlikud liikumised tundnud puudust nii asjatundlikust poliitilisest nõustamisest kui rahalisest toest. Näiteks Marine Le Peni Rahvusrinne oli sunnitud 2014. aastal raha laenama venelastelt, sest Prantsuse pangad keeldusid neile laenu andmast.
Bannon soovib loodava fondiga saavutada samasugust mõju nagu on olnud George Sorose Avatud Ühiskonna Fondil, mis on aastate jooksul kulutanud 32 miljardit dollarit liberaalse ühiskonnakorralduse edendamiseks.
Esialgu on sihikul Euroopa parlamendi valimised 2019. aastal. Bannon loodab, et "populistlik blokk" moodustab europarlamendi järgmisest koosseisust vähemalt kolmandiku.
Liikumise peakorter hakkab ilmselt asuma Brüsselis, lähikuudel on kavas palgata vähem kui kümmekond täisajaga töötajat, kelle arvu võidakse hiljem suurendada. Bannon ise kavatseb pärast novembrikuus toimuvaid USA vahevalimisi veeta pool oma ajast Euroopas – kuid mitte Brüsselis, vaid "kohtadel".
Liikumise idee turgatas Steve Bannonile pähe Prantsusmaal Lille'is, kus ta esines Rahvusrinde kongressil.
"Te seisate oma riigi eest ja nad nimetavad teid rassistideks. Kuid päevad, mil sedalaadi solvangud toimisid, on otsa saanud. Peavoolumeedia on selle süsteemi vahikoer. Me muutume iga päevaga tugevamaks ja nemad muutuvad nõrgemaks. Las nad nimetavad teid rassistideks, ksenofoobideks või milleks iganes, kandke neid nimetusi kui aumärki," kõneles Rahvusrinde kongressist osavõtjatele mees, kes etendas olulist osa Donald Trumpi kampaanias ning oli mõnda aega USA presidendi strateegianõunik.
Euroopa muutuste keerises
2015. aasta nn rändekriisist alates on Euroopa eripalgelised parempoolsed ja rahvuslikud jõud, keda senine poliitiline peavool tembeldab "paremäärmuslasteks" ja "populistideks" (või "parempopulistideks"), kasvatanud populaarsust ja tulnud mitmes riigis koguni võimule. Euroopa Liidu nime kandev poliitiline projekt saab üha uusi hoope.
Tänu 2016. aasta rahvahääletuse tulemustele lahkub Euroopa Liidust Suurbritannia. Kuigi Hollandis ja Prantsusmaal õnnestus "populistide" (Geert Wilders, Marine Le Pen) läbimurre neutraliseerida, ei ole nad kuhugi kadunud. Austrias võitis presidendivalimised napilt vasakpoolne kandidaat, ent valitsuse moodustasid konservatiivid ja "parempopulistid", kes on astunud samme immigratsiooni ohjeldamiseks.
Euroopa juhtriigis Saksamaal kõigub aga pärast valimisi tugevasti Angela Merkeli võim ning parlamenti jõudnud erakonna Alternativ für Deutschland populaarsus kasvab.
Brüsselile vastanduvad immigratsiooni ja suveräänsuse küsimustes Visegrádi riigid, iseäranis Ungari ja Poola, mille valitsustel on parlamendis kindel enamus. Brüssel üritab neile kaela määrida demokraatia õõnestamise süüdistust.
Itaalias moodustasid tänavu valitsuse kaks populistlikuks tituleeritud jõudu – Liiga ja Viie Tähe Liikumine, katse nende võimule pääsemist takistada kukkus läbi. Liiga juht Matteo Salvini teatas äsja kavatsusest luua 2019. aastal toimuvateks Euroopa parlamendi valimisteks üleeuroopaline allianss, mis taotleb Euroopa vabastamist globalistide poolt peale surutud massilisest immigratsioonist ja läbikukkunud majanduspoliitikast.
Rootsis on tulekul parlamendivalimised ning ühe hiljutise küsitluse kohaselt juhivad Rootsi Demokraadid – erakond, millega peavool ei taha tegemist teha.
Toimetas Veiko Vihuri
Päisefotol: Steve Bannon ja Marine Le Pen Prantsuse Rahvusrinde kongressil Lille'is, 10. märts 2018 (Scanpix)