Ruth Bader Ginsburg 1933–2020. Foto: Scanpix

Reede õhtul suri 87 aastasena Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtunik Ruth Bader Ginsburg. Uue ülemkohtu liikme nimetamisega kaasnevatest pingelistest asjaoludest teeb ülevaate Karol Kallas.

Ginsburgi nimetas USA ülemkohtusse 1993. aastal president Bill Clinton ja ta oli üks vasakpoolsetest kohtunikest, kes seisis vankumatuna nii abordiõiguste kui erinevate positiivsete diskrimineerimiste eest. New York Times nimetab järelhüüdes teda “feminismiikooniks”.

27 aastat ametis olnud ülemkohtu liikme surma põhjuseks oli kõhunäärmevähk ja ta lahkus elust kodus oma pere keskel. 

Kuigi hetkel räägitakse Ginsburgist ainult head ja tähelepanuväärne kuju ta kindlasti oli, siis tema lahkumine tuli pehmelt öeldes väga vastuolulisel ajal ja sellest sai paratamatult hetkega maailma hegemooni kõige tähtsam poliitiline küsimus. Demokraadid on viimase nelja aasta jooksul Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpiga käitunud väga alatult ja vastikult ning pole mingit põhjust, mis ta peaks uue kohtuniku ametisse nimetamisega viivitama.

Ameerika Ühendriikide Ülemkohtus on üheksa kohtunikku. Ülemkohtu liikmed nimetab ametisse president ja kinnitab senat. Kuna ülemkohtul on õigus otsustada, kas seadused või presidendi korraldused on konstitutsioonipärased, siis on väga oluline, kes on kohtunike ametisse nimetaja. Ameerika Ühendriikides on kohtunikuamet poliitiline ja sealse õigussüsteemi on kohati väga segaseks ajanud nõndanimetatud aktivist-kohtunikud ning seda eriti poliitika progressistlikus (liberaalses) ääres. Nii nagu New York Times’i järelhüüdest võib välja lugeda, oli aktivist-kohtunik Ginsburg ja seda on kaks Barack Obama poolt ametisse nimetatud naiskohtunikku Sonia Sotomayor ja Elena Kagan

Kõrvalt vaadates võib kohati paista, et õigusega pole väga tihti ülemkohtus midagi tegemist – demokraatide ametisse nimetatud kohtunikud hääletavad üldjuhul demokraatide poolt ja vabariiklaste ametisse nimetatud kohtunikud alati vabariiklaste tegevuskava poolt. Otsused langetatakse häälteenamusega. Kuigi hetkel on ametis viis vabariiklaste nimetatud kohtunikku ja kolm demokraatide “oma”, siis tegelik olukord on pigem konservatiivide kahjuks – Ülemkohtu eesistuja, 2005. aastal president George W Bushi poolt nimetatud John Roberts on osutunud erandiks ja on oma hääle andnud nii progressistide kui konservatiivide poolt. Ehk konservatiivid ei saa tema häälele olla kindlad ning ta on hääletanud oluliste vabariiklaste algatuste vastu.

Kuna eelolevad valimised ähvardavad tulla äärmiselt segased ja vaidlusterohked, siis on väga oluline, et ülemkohtus oleks täiskoosseis, sest muidu, kui näiteks Roberts otsustab hääletada olulistes valimisküsimustes koos progressistidega, võib tekkida 4-4 patiseis, mis võib riigis kaasa tuua väga pika segadusteaja.

Hetkel on USA presidendivalimisteni aega 45 päeva ja uue presidendi ametisse nimetamiseni üle saja päeva. USA Ülemkohtu ajaloos seni kõige lühema ajaga, 19 päevaga, on ametisse kinnitatud ülemkohtu liige John Paul Stevens, kes oli ametis 1975. aastast 2010. aastani.

Demokraatide jaoks on Ginsburgi surm suur ebameeldivus ja nii presidendikandidaat Joe Biden kui senati demokraatide juht Chuck Schumer mõlemad on öelnud, et tänane president Trump ei tohi uut ülemkohtu liiget enne valimisi ametisse nimetada. Mitmed aktivistid on juhul kui seda tehakse, lubanud “kõik” maha põletada. Ehk teha rohkem seda, mida BLM-id ja antfad juba niigi teevad. Ilmselgelt seniilne Biden ütles isegi, et “uue ülemkohtu liikme peab valima rahvas” – mida see pole kunagi teinud.

Erinevate allikate sõnul on ülemkohtu liikme esikandidaat Trumpi jaoks hetkel tõsiusklik katoliiklane ja konservatiiv, 1972. aastal sündinud Amy Coney Barrett. Kui Trumpil õnnestub uus ülemkohtunik ametisse nimetada, tähendab see ülemkohtus konservatiividele kindlat 6-3 või arvestades Robertsi heitlikkust, 5-4 enamust.