Kui inimestele võib jääda mulje, et loodusõnnetused ja sõjad on inimeste ebaloomulike surmade peamine põhjus, siis tegelikult tapetakse kõige rohkem inimesi abordiga.
Reaalajas maailma statistikat koondava ja esitava ilmavõrgukeskkonna Worldometers andmetest selgub, et 2019. aastal pandi maailmas toime üle 42,3 miljoni abordi. Worldometersi näol on tegu sõltumatu andmeportaaliga, mis kogub infot nii maailma riikide kui tunnustatud organisatsioonide avaldatud statistikast, vahendab LifeNews.
Kui võrrelda abortide numbreid teiste surma põhjustega, nagu näiteks vähk, AIDS, liiklusõnnetused, sõjad ja enesetapud, siis abordid ületasid kõiki mitmekordselt.
2019. aastal suri vähki 8.2 miljonit inimest, suitsetamise järelmõjude kätte viis miljonit, 13 miljonit erinevatesse haigustesse ja 1,7 miljonit HIV/AIDSi.
Erinevate enneaegsete surmajuhtumite hulgaks hindab Worldometers 2019. aastal 58,6 miljonit, kuid selle numbri hulka pole arvestatud sündimata laste elud. Sündimata lapsi ei loeta täisväärtuslikeks inimesteks, kuigi bioloogiliselt on tegu päris inimestega juba eostamise hetkest ja abordiga surevad nad väga vägivaldset surma.
Kõigil abordiga tapetud lastel oli oma unikaalne DNA, mis tegi neist emast erineva inimese. DNA näitas, kas tegu oli poisi või tüdrukuga, määras ära nende juuste ja silmade värvi, pikkuse ja palju muud. Enamusel abordijuhtudest, kui sündimata laps tapetakse, nende südamed juba tuksuvad (süda hakkab lapsel lööma 16. raseduse päeval).
Ameerika Ühendriikides sureb aastas abordi tõttu pisut alla ühe miljoni sündimata lapse. Kuigi riigis abortide arv väheneb, on see siiski suurim surmade põhjustaja.
Alates abortide seadustamisest 1973. aastal on USA-s tapetud 61 miljonit sündimata last.
Jaanuaris kogunevad elupooldajad USA pealinna Washingtoni Elumarsile, et mälestada saatuslikku tähtpäeva kui riigi Ülemkohtus langes Roe v Wade kaasuses aborte seadustav saatuslik otsus ja kutsutakse üles taas kaitsma sündimata elusid.
Toimetas Karol Kallas