Foto: publicdomainpictures.net; George Hodan

Pühapäeval, 9. veebruaril, toimunud Šveitsi rahvahääletusel otsustati teha “homofoobiast” kriminaalkuritegu.

Kuuskümmend kolm protsenti hääletanutest, kes osalesid ühel päeval toimunud mitmel referendumil leidsid, et omasooiharate inimeste vastu suunatud “diskrimineerimist”, “vihakõne” ja muid avalikke solvanguid tuleb karistada kas rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega, vahendab LifeSiteNews.

Hääletusele eelnenud perioodil torkas eriti silma, et riigi katoliku kiriku kõrgemad vaimulikud ei sekkunud arutellu.

Šveitsi 1994. aastal karistusseadustikku lisatud diskrimineerimisvastasele ja vihakõne punktile, mis kriminaliseeris ahistamise rassi ning usutunnistuse põhjal, lisatakse raskendava asjaoluna ohvri homoseksuaalsus. Kuidas seadust hakatakse täpsemalt rakendama, otsustatakse kohtupraktika käigus. Tänaseni on algse vihakõneseaduse karistused piirdunud suuremas osas rahatrahvidega ning mõnel üksikul juhul tingimisi vangistusega.

Riigi homoorganisatsioonid on teatanud, et nad kavatsevad uue seaduse ära kasutada nii suurel määral kui võimalik ja lisaks omasooiharatele soovitakse, et sama seadust rakendataks ka trans- ja libasooliste inimeste “kaitseks”. Kriitikute sõnul tähendab uus seadusepügal sõnavabaduse piiramist ja mõttepolitsei ellu kutsumist.

Aktivistid ootavad, et pühapäevane hääletus avab taas ka samasooliste “abielude”, samasooliste paaride laste adopteerimise ja lesbiliste paaride kunstviljastamise teema. Täna on Šveitsis lubatud ainult samasooliste tsiviilühendused.

Uue seadusega on üles kerkinud ka tõsiasi, et edaspidi võib homoseksuaalsuse ravimine või sellise protseduuri kellelegi soovitamine osutuda “vihakõneks”. Samuti on keelatud edaspidi eraettevõtjatel keelduda omasooiharatele teenuste osutamisest.

Kuigi valimas käinutest oli homoagenda poolt 63.1% hääletanutest, käis valimas siiski ainult 41% hääleõiguslikest kodanikest, mis tähendab, et ainult üks neljast hääletavast šveitslasest toetas uusi meetmeid. 59 protsendil inimestest kas puudus arvamus või nad ei pidanud küsimust oluliseks.

Toimetas Karol Kallas