Šveitsi ülemkohus otsustas eelmise nädala alguses, et vanematel ei ole õigust oma 8-aastasele pojale koduõpet võimaldada. Ühtlasi soovitakse suurima koduõpilaste arvuga Vaudi kantonis koduõppe võimaldamise tingimusi karmistada, vahendab LifeSiteNews.
8-aastase poisi ema taotles 2017. aastal oma poja koolilt luba tema koduseks õpetamiseks, kuid kool ei olnud sellega nõus. Kui ema seejärel kooli eitava vastuse kohaliku Baseli linnkantoni apellatsioonikohtusse kaebas, siis ei nõustutud seda menetlusse võtma.
Ema esitas seejärel kaebuse Šveitsi ülemkohtule, väites, et Baseli apellatsioonikohtu otsus kujutab endast koduse eraõppe keeldu ning rikub seega põhiseaduslikku õigust era- ja pereelule.
Ülemkohus lükkas aga ema väite tagasi ning leidis oma 16. septembri otsuses, et põhiseaduslik õigus eraelule ei laiene koduõppele. Kohus juhtis veel tähelepanu sellele, et ükski rahvusvaheline leping ei taga õigust koduõppele.
Lisaks sellele otsustas ülemkohus, et Šveitsi kantonid võivad ise otsustada, kas koduõpet lubada või see täielikult ära keelata. Baseli linnakantonis on koduõpe lubatud juhul, kui selleks luba taotlevad vanemad suudavad tõendada, et lapsel ei võimalik tavakoolis käia.
Ülemkohus on varasemalt leidnud, et riigi seadused ei anna otseselt õigust koduõppeks, kuid samas võivad kantonid individuaalselt otsustada, kuidas nad föderaalset põhihariduse võimaldamise nõuet täidavad.
Kantonid on poolsuveräänsed haldusüksused, mis moodustavad Šveitsi Konföderatsiooni ning koduõppe võimaldamise reeglid on nendes suuresti erinevad – kui mõnes kantonis nõutakse vanematelt ametlikku luba ja õpetamise sertifikaate, siis teisal on vaja kõigest kooli teavitada.
Šveitsi ringhäälinguorganisatsiooni SRG SSR kohaselt saab riigis hetkel koduõpet üle 1000 lapse ning nendest tervelt 600 elab kolmandaks suurimas prantsusekeelses Vaudi kantonis, kus katoliiklased ja protestandid moodustavad rahvastikust ligikaudu võrdse osa. Kuid Vaudi ametivõimud kaaluvad nüüd koduõppe tingimuste karmistamist, nii et ka nende kantonis nõutaks vanematelt edaspidi õpetamise sertifikaati.
Šveitsi õpetajate ühingu juht Franziska Peterhans on aga üldse koduõppe vastu, kuna tema sõnul "ei ole igal perekonnal piisavalt vahendeid oma lapse koduseks õpetamiseks, mistõttu tekitab see ühiskonnas ebavõrdsust". Samuti väidab Peterhans, et "paljud koduõpet saanud lapsed käivad eakaaslastega väljaspool oma perekonda vähem läbi, mistõttu on nad ka vähem sotsialiseeritud".
Samas leiti 2003. aastal haridusajakirjas Peabody Journal of Education avaldatud uuringus, et vastuseisuks koduõppele puudub igasugune empiiriline alus. Uuringu läbi viinud teadlane Brian D. Ray kirjutas selle kokkuvõttes, et "koduõppe väidetav kahjulikkus või argumendid selle suuremaks kontrollimiseks on fundamentaalselt filosoofilised ning nende abil soovitakse anda riigile, mitte vanematele, täielikku kontrolli laste harimise ja kasvatamise üle, et laste maailmavaade oleks rohkem kooskõlas riigi ja koduõppe vastaste omaga, mitte oma vanemate ja vabalt valitud suhtluskaaslaste maailmavaatega".
Toimetas Martin Vaher