Šveitslased on hambuni relvastatud ja täis otsustavust, et nii see ka jääb.
Riigil on ragistamist Euroopa Liiduga direktiivi pärast, mis rakenduks Šveitsi suhtes üksnes Schengenisse kuulumise tõttu.
Parempoolse liidri Christoph Blocheri sõnutsi tuleks Schengenisse kuulumine vajadusel rahvahääletusele panna, kirjutab PJ Media.
Nimelt on Brüssel pärast mulluseid terrorirünnakuid Pariisis vorpinud valmis eelnõu, mille alusel kammitsetaks relvamüüki internetis ning kehtestataks ründerelvadele rohkem piiranguid.
Ettepanek tekitas Šveitsis paksu pahameelt. Esiteks ei meeldi neile eurokraatide sekkumised, teiseks on kaalul šveitslaste pikk traditsioon – sõduritele jäävad pärast armeeteenistust alles nende püssid.
Sõjaväeteenistus on Šveitsis kohustuslik ning relvade omamise üle on uhkust tuntud juba vähemalt pool aastatuhandet.
Isegi natsistlik Saksamaa ei söandanud Šveitsile kallale tulla ning varemgi on Euroopa vallutajad neist targu eemale hoidnud.
Kaks kuud tagasi naasis justiitsminister Simonetta Sommaruga Brüsselist koosolekutelt teatega, et oli keelu läbirääkimistel seljatanud.
Pärast selgus siiski, et peenes kirjas oli sisse jäänud nõudmisi nagu näiteks psühholoogilised testid ja klubiliikmelisus.
Nüüd ollakse mures, et relvadest võivad ilma jääda tuhanded seaduskuulekad kodanikud ning ohus on rahvuslik pärand.
"Kui konfliktid tekivad, tuleb Šveitsi suveräänsus seada esikohale," ütles Blocher, ärimees ja riigi suurima partei SVP asepresident. "Hädaolukorras peab Šveits olema valmis Schengenist väljuma."