Taani peab läbirääkimisi oma riigi asüülitaotlejate üleandmiseks mõnele Aafrika riigile. Nõu on peetud näiteks Tuneesia ja Etioopiaga, kuid kõige tõenäolisem on kokkuleppe saavutamine Rwandaga.
Taani valitsusele ebaseaduslikest sisserändajatest asüülitaotlejad ei meeldi ja valitsusparteid on jõutud lahenduseni, millega soovitakse asüülitaotlejad saata asüüliotsust ootama väljapoole Euroopa kontinenti. Taani parlamendi rahvasaadikud peavad aru seaduseelnõu üle, mis annab riigile õiguse delegeerida asüülitaotlejate menetlemine kolmandatele riikidele, vahendab uudistekanal ReMix.
Seaduseelnõus sätestatakse, et kui sisserändaja jõuab Taani, siis ta registreeritakse ja inimese sõrmejälgede järele tehakse selgeks, kas ta ei ole juba asüüli taodelnud mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Seejärel pannakse inimene Aafrikasse suunduvale lennule, kus asüülitaotlus vaadatakse läbi kolmandate riikide poolt.
Raadiojaama RFI andmetel on Taani üritanud sõlmida asüülitaotlejate üleandmise leppeid mitmete riikidega, sealhulgas Tuneesia ja Etioopiaga, kuid läbirääkimised Rwandaga paistavad hetkel olevat hetkel kokkuleppele kõige lähemal.
Inimõiguslased on Taani plaanide vastu leides, et kui teisedki riigid hakkavad Taani moodi asüülitaotlejaid Aafrikasse saatma, siis satub ohtu õigus asüülile kui selline. Taani sisserändeminister Mattias Tesfaye sõnul on kava tänasest lahendusest palju humaansem, sest see vähendab sisserändajate hulka, kes peavad parema elu otsingul riskima Euroopasse suunduvatel rändeteedel oma eluga. Algatuse poolt on suurem osa Taani elanikkonnast.
Taani peaminister ja sotsiaaldemokraatliku partei esimees Mette Frederiksen on paremate parteide kasvava populaarsuse hirmus lubanud piirata sisserännet. Alates 2019. aastast, kui temast sai peaminister, on Taani muutnud oma sisserändepoliitikat üha rangemaks. 2020. aastal taotles Taanis asüüli 1547 inimest, mis on alates 1992. aastast kõige väiksem vastav number. Kui võrdluseks tuua Tšehhi, siis seal palus näiteks 2019. aastal asüüli 1992 inimest.
Frederikseni jaoks on möödunud aastal Taanis sisse antud asüülitaotluste arv siiski liiga suur. Käesoleva aasta jaanuaris teatas sotsiaaldemokraatide esimees, et riigi eesmärgiks on null asüülitaotlust.
Aprillis otsustas Taani esimese Euroopa Liidu riigina, et ta ei pikenda Süüria sisserändajate elamislubasid, sest osa Süüria territooriumist on neile koju pöördumiseks piisavalt turvaline.
Toimetas Karol Kallas