Toomkiriku varemetesse kavandatav klaasist restoran. Foto: Koko Arhitektid

Tartu toomkiriku varemetesse tahetakse 2024. aastaks, mil Tartust saab Euroopa kultuuripealinn, rajada klaasist tipprestoran. Selle idee vastu on aga nii muinsuskaitsjad kui ka tavakodanikud. Muinsuskaitsjad leiavad, et selline restoran lõhuks toomkiriku varemete kultuuriväärtust ning et haudadele rajatud restoran oleks meie kultuuriruumis kohatu.

Noa, Tuljaku ja veel mitme restorani omanikud plaanivad tippkokk Tõnis Siiguri eestvedamisel Tartus toomkiriku varemetesse rajada üle 100 inimese mahutava klaasist seinte ja laega tippklassi restorani. Tartu linn on projektiga nõus ja plaanib 2024. aastal võõrustada seal kultuuripealinna külalisi. Linna sõnul võiksid ehitustööd alata juba tuleval kevadel, vahendab ERR.

Kavandatava restorani arhitekti Andrus Kõresaare sõnul oleks tegemist aasta ringi töötava restoraniga ning tema vaatepunktist ei vajagi sinna rajatav restoran hoonet: "Hoone on seal olemas juba viissada aastat. Meie ülesanne on võimalikult elegantsel ja nähtamatul moel ühendada restoran ajaloolise toomkirikuga." Seetõttu valitigi materjaliks klaas.

Rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOSi Eesti Komitee otsustas 12. septembril teha aga avaliku pöördumise Tartu Ülikooli senatile, Tartu linnavalitsusele ja muinsuskaitseametile, et väljendada oma vastuseisu kavandavale restoranile.

"Restoran ei väärinda, vaid kasutab ära ja lõhub toomkiriku varemete kultuuriväärtust. Restorani rajamine toomkiriku varemetesse suleb avaliku ruumi ning ei võimalda jätkata seal avalikke tegevusi ja sündmusi, mis ei rikkunud kultuurimälestise kehandit ja arvestasid mälestise väärikusega. Matustele restorani rajamine on meie kultuuriruumis kohatu," märkis ICOMOSi Eesti komitee esindaja Ave Paulus.

"Toomkiriku varemetel Toomemäe pargis on väga kõrge kultuuripärandi iseväärtus ja sümbolväärtus. Sedavõrd jõuline era- ja ärihuvist kantud kultuurimälestise ärakasutamine ja avaliku ruumi sulgemine Toomemäel on lubamatu. varemed ja kalmistu tuleb säilitada terviklikult ja autentselt avaliku kultuuriruumi ja keskkonna osana praegustele ja tulevastele põlvedele."

Pöördumises selgitakse, et Toomemäel kõrgub üks Eesti vanimaid ja haruldasemaid keskaegseid kultuurimälestisi: "13.–15. sajandil ehitatud Tartu toomkirik oli monumentaalseim sakraalehitis kogu Vana-Liivimaal, st Eesti ja Läti alal. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses toimunud põhjalikud uurimis-, konserveerimis- ja restaureerimistööd on teeninud eesmärki anda kiriku ehituskehandist ja arhitektuurist võimalikult algupärane pilt."

Ühtlasi nenditakse, et toomkirik on sisuliselt ka kalmistu ning selle põrandaalune täideti keskajal tihedalt hauakastide ja üksikmatustega: "Toomkiriku varemetel ja ümbritseval kalmistul on väga kõrge kultuuripärandi ja avaliku ruumi iseväärtus, mille võimalikult puutumatuna hoidmine tulevastele põlvedele peab olema selle mälestisekompleksi käsitlemise prioriteet."

Ka portaali Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri taunis toomkiriku varemete muutmist eliitrestoraniks: "Nii et Tartu tähistab Euroopa kultuuripealinnaks saamist toomkiriku varemete kohandamisega söögikohaks? Sümboolse teona muide väga kõnekas – endine sakraalne Jumala teenimise paik muudetakse jõukama rahva kõhuorjuse ja himude rahuldamise kohaks. Väga "euroopalik". Kuna kirik on ühtlasi matmispaik, siis toimub õgimine ja nautlemine haudadel."

Oma kriitikat kavandatava restorani suhtes väljendab sotsiaalmeedias ka vandeadvokaat Risto Agur: "Pühakojaks rajatud hoonesse ärihuvist lähtuvalt rikkuritele eksklusiivse ja elitaarse restorani rajamine on väga halb mõte, eriti arvestades et tegemist on Baltimaade võimsaima ja ilusaima sakraalehitisega."

Tema sõnul läheb selline plaan kardinaalselt vastuollu Tartu Toomkiriku mõtte, olemuse ja eesmärgiga, milleks on Jumala, mitte raha teenimine.

"Lisaks on Toomkirikusse ja selle ümbrusse maetud sadu kui mitte tuhandeid inimesi ehk tegemist on ühtlasi ka kalmistuga, ning restorani rajamine rikuks hauarahu. Kõige selle valguses oleks sellise plaani realiseerimise näol tegemist ei millegi vähema kui pühaduseteotusega," on Agur resoluutne.

Tal on kahju et hoonet haldav Tartu Ülikool neid elementaarseid tõekspidamisi vaatamata oma pikale ajaloole ja traditsioonidele ei mõista, kuid ta loodab väga, et Muinsuskaitse- ja Keskkonnametis leidub veel inimesi kel moraalne kompass korras ja sellist plaani ei kooskõlasta.

"Kohane oleks Tartu Toomkirik taastada pühakojana kus on võimalik korraldada ka sinna sobivaid kontserte, nagu senine plaan ette nägi," pakub ta lõpetuseks välja.

Restorani arhitekt aga probleemi ei näe, sest selle rajamine ei välistavat võimalust toomkiriku varamete vahel edaspidigi jalutada. Ta selgitab, et varemete mõlemasse otsa jäävad ligi viie meetri laiused koridorid, nii et "kui üliõpilane soovib tulla Toomele varemetesse suudlema, siis restoran seda ei takista".

Toimetas Martin Vaher