Vanderbilti Ülikooli ja mõttekoja Justitia koostöös sündinud uuringus tuvastati, et mida rohkem on sõna vaba, seda paremini saavad inimesed vastuolude lahendamisega hakkama.
Viimase kahe aastakümne jooksul on sõna- ja ajakirjandusvabadust jäänud järjekindlalt vähemaks. Vaatamata suhtlemist märkimisväärselt hõlbustava tehnoloogia – sotsiaalmeedia, krüpteeritud suhtluslahenduste, kõikjale jõudnud arvutitele ning nutitelefonidele – arengule, on riikide poliitikad ning isegi avalik arvamus muutunud järjest vaba sõna vaenulikumaks, vahendab mõttekoda Cato Institute.
Vanderbilti ülikooli ja üleilmselt tegutseva mõttekoja Justitia sõnavabaduse edendamise koostööprojekt Future of Free Speech (Sõnavabaduse Tulevik) avaldas uuringu, milles tuvastati, et sõnavabadus on ühiskonna vastuolude ära hoidmise "turvaventiil". Uuringus lahatakse näiteks väidet, nagu "äärmuslikud" või ebameeldivad sõnad võivad tuua kaasa vägivalla ja ühiskondlikud vastuolud. Sellised mõtteid levitatakse isegi lääne ühiskondades libekeelsete loosungitega, nagu "vaikimine on vägivald" ja "sõnad on vägivald".
Kui vägivalda hakatakse nägema ainult erinevates arvamustes, siis järgneb sellele ka hoobilt järeldus, et arvamuste mitmekesisus toob kaasa rohkem konflikte. Nagu vaba sõna muudaks lubatavaks ja aitaks kaasa ideede levimisele, mis tekitavad suuremat vägivalda. Et sõnavabadus tekitab ühiskonnas lahkarvamusi, mis vältimatult lõpeb vägivallaga.
Future of Free Speech uuringus lükatakse selline arusaamine ümber. Sõnavabadus ei too kaasa suuremat vägivalda ja see ei tähenda ainult seadustessse kirjutatud sõnavabaduse õigust. Kui inimesed saavad oma mõtted ilma hirmuta ja vabalt ära rääkida, tähendab see ühiskonnas vähem vastuolusid ning vägivalda.
Sõnavabadus on kaitseventiil, mis lubab inimestel väljendada ja elada oma meelepaha ning viha välja vältides vägivalda. Sõnavabadus aitab poliitikakujundajatel inimestest aru saada ja koostada tõhusaid seaduseid. See lubab kodanikuühiskonnal tuvastada vastuolude allikaid, nagu näitasid erinevad kodanikuõiguste liikumised 1950. ja 1960ndatel aastatel. Toona aitas tsiviilühiskond korraldada rahumeelseid meeleavaldusi ja eriarvamuste levitamist ning saada [Ameerika Ühendriikides] üle segregatsiooni ja Jim Crow seadusandluse pärandist.
Teisest küljest nenditakse uuringus, et tsensuur võib tekitada rohkem konflikte, kuna see piirab arutelu seaduslikke võimalusi. Sõnavabaduse "piirangud toovad kaasa rohkem vastuolusid ja selle põhjuseks võib osalt olla valitsuse piirangute väärkasutus. Niisuguseid probleeme teemakohases seadusandlust käsitlevas ja poliitilises kirjanduses pigem eiratakse kui neile pööratakse tähelepanu."
Teiste sõnadega: valitsuse tsensuurivõimu väärkasutus suurendab vaigistatud inimeste seas pahameelt ja suurendab võimalusi, et sellised lahkhelid võivad lõppeda vägivallaga.
Teadustöös leiti samuti, et demokraatiates ja mitmeparteilistes autokraatiates, kus kodanike sõnavabadus on suhteliselt hästi kaitstud, on see jõuliselt ja märkimisväärselt seotud madalama sotsiaalsete vastuolude tasemega. Lühemalt: mida suurem on inimeste sõnavabadus, seda vähem on ühiskonnas vastuolusid, mis võivad lõppeda vägivallaga.
Teiselt poolt leidsid uuringu läbi viinud teadlased, et "üheparteilistes režiimides paistab, et sõnavabadusega kaasneb rohkem lahkhelisid". See võib olla tingitud asjaolust, et autokraatsed valitsused suunavad avalikku arvamust niigi alla surutud ühiskonna liikmete vastu, keda ei kaitsta või isegi peetakse riigi vaenlasteks. Lisaks täheldatakse, et kommunistlike režiimide jõhker tagakiusamine ning sõnavabaduse puudumine võib kaasa tuua väljastpoolt vaadates väga rahuliku ühiskonnakorralduse. Samas selline ühiskonnakord hävitab ka inimliku õitsengu.
"Kaitseventiili" väide ei ole ainus, mis osutab, kui vajalik on sõnavabadus. Teiste põhjuste hulgas võib välja tuua:
- omavalitsus ja kodanike ees vastutav valitsus;
- isiklik vabadus ja rahulolu;
- ideede turul tõe ja teadmiste otsimine;
- mõistmine, mida teised inimesed usuvad;
- rohkem sallivust;
- tsensuur ei ole tõhus ja selle mõju on vastupidine soovitule.
Kui vaadata näiteks 7. oktoobril Iisraeli vastu toime pandud terroritegusid ja jätkuvat sõda Gazas, siis paljud inimesed räägivad, et sõnavabadust peab piirama, inimesi tuleb turvalisuse nimel vaigistada ning piirata väidetava tahtliku väärteabe levitamist. Tuues ettekäändeks araabia terroristide ja Iisraeli vahelise konflikti, kasutab Europa Liit niigi ahistavat digiteenuste seadust ära ja sunnib sotsiaalmeediaettevõtteid eemaldama seadusega kaitstud sisu.
Toimetas Karol Kallas