Laboritingimustes paistab, et valimiste õiguspärasust kinnitavad ja hääletamise turvalisust selgitavad sõnumid aitavad väärteabe vastu, aga päris maailmas ei pruugi need nii üheselt toimida, selgitab Scientific American.
Inimkatsetest võib järeldada, et kui inimestele rääkida, kuidas täpsemalt toimub hääletamise turvalisuse tagamine, siis aitab see tõrjuda valimisi puudutavat väärteavet. Samas eksperdid seavad kahtluse alla, et päris maailmas ei pruugi asjad nii lihtsad olla.
Turvameetmed tagavad, et võltsitud hääletussedeleid ei loeta. Valimisametnikud uuendavad regulaarselt hääleõiguslike valijate nimekirju. Hääletusmasinate tarkvara kontrollitakse väga hoolikalt.
Kui valijatele korrutada niisuguseid lihtsaid tõdesid, aitab see võidelda valimisi puudutava väärteabega, leitakse teadusajakirjas Science Advances 29. augustil avaldatud uuringus. Teadlased korraldasid enne 2022. aasta Ameerika Ühendriikide vahevalimisi Ameerika Ühendriikide valijatega sõnumite mõju uuringu ja viisid samal aastal samalaadse katse läbi Brasiilias peale presidendivalimisi.
Valimiste võltsimise valeväited olid 2021. aasta 6. jaanuari sündmuste keskmes, kui märatsev rahvajõuk ründas Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi. See ja kuna Ameerika Ühendriikide president Donald Trump esitas 2025. aasta augustis kirja teel hääletamise ning valimismasinate kohta valeväiteid, siis uuringu toime pannud teadlaste sõnul on võitlus valimiste kohta levivate valedega eriti oluline.
Brian Fogarty ja uuringu kaasautorite sõnul aitab väärteabega valimiste ründamise vastu kõige paremini "tõeliselt uus teave".
"Üle maailma võib näha rünnakuid valimiste aususe kohta ja on selge, et demokraatia kaitsmine nõuab väärteabe ennetavat paljastamist (prebunking) elik tõhusat niisuguste valedega võitlemist," selgitab uuringu tagamaid selle üks autor, USA Indiana osariigi Notre Dame Ülikooli politoloog Brian Fogarty. Fogarty'i ja uuringu kaasautorite sõnul aitab nimetatud ohtude vastu kõige paremini "tõeliselt uus teave", nagu näiteks detailne kirjeldus, kuidas tagatakse valimistel häälte ja häältelugemise turvalisus.
"Tegelikult on tõigad tähtsad," kinnitab Cornelli Ülikooli psühholoogiaprofessor Gordon Pennycook, kellel kõnealuse uuringuga side puudub. "Tegemist on väga jõulise katsete komplektiga ja minu hinnangul on uuringu tulemus äärmiselt oluline: kõige parem lahendus, kuidas kaitsta inimesi väärteabe eest, on täpne valesid paljastav vastuteave."
Tegelikult on tõigad tähtsad.
Kui Pennycook ja teised uuringuga mitteseotud eksperdid nimetavad Fogarty inimkatseid suurepäraseks teaduseks, seavad nad selliste tulemuste mõju päris valimistele siiski kahtluse alla. Ameerika Ühendriikides ja Brasiilias on valijad väärteabest läbi imbunud, mida levitavad nii jutusaated kui teletähed ning Ameerika Ühendriikide puhul riigi ametisolev president. Kõik niisugused asjad rikuvad teabekeskkonda, milles valimiste turvalisust puudutavad otsekohesed sõnumid levivad.
"Me teame, et inimesi eksitatakse. Aga kas ainult üks sõnum väärteabe meres suudab tõrjuda kõrvale ühismeedias leviva väärteabe menüü," küsib Northwesterni Ülikooli kommunikatsiooniõpetlane Nathan Walter? "Ühe proteiinijoogi kummutamine ei aita kõigi nahka pistetud juustuburgerite vastu."
Uuring koosnes kolmest katsest. Esimeses katses osales ligi 3800 inimest Ameerika Ühendriikidest ja rohkem kui 2900 Brasiilias. Selles katsetati kaotusseisus parteide juhpoliitikute hääletamise usaldusväärsuse vastaste rünnakute tõrjumist ennetava väärteabe paljastamise teel ehk esmalt hoiatati inimesi vandenõuteooriate eest ja peale seda räägiti, kuidas tagatakse häälte turvalisus. Katse kontrollgrupp pidi kuulama teavet, mis valimistesse ei puutunud. Ennetav väärteabe paljastamine töötas nii Ameerika Ühendriikides kui Brasiilias ja eriti tõhus oli see valimiste turvalisuses kõige suuremal määral kahtlevate inimeste puhul ja neile avaldas selline lahendus ka kõige pikaaegsemat mõju. Mis on märkimisväärne, siis uuringus kasutatud Ameerika Ühendriikide valimiste turvalisust puudutav teave "Kuulujutt ja reaalsus" võeti Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministeeriumi küber- ja taristu turvalisuse ameti kodulehelt maha.
Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsust ei saa enam pidada õiglaste valimiste tagajaks, mis teeb seda heas usus.
Kolmandas katses osales 2000 esimese katse osalist, kelle peal prooviti järele ennetava väärteabe paljastamise sõnumeid koos ja ilma vandenõuteooriate hoiatuseta. Mingil määral üllatavalt osutusid uuringus ennetava väärteabe paljastamise sõnumid, millele ei lisatud vandenõuteooriate hoiatusi, kõige tõhusamateks. Uskumine valeväidetesse langes kontrollgrupi 19,5 protsendilt 12,3 protsendini grupi puhul, keda hoiatati vandenõuteooriate eest. Inimestest, kellega jagati ainult lihtsaid selgitusi, ilma hoiatusteta, uskusid valeväiteid vaid 10,6 protsenti.
Kuna 2026. aastal toimuvad vahevalimised, siis valimistega tegelevad grupid, valitsusvälised organisatsioonid ja ajakirjanikud saavad kasutada kõnealuse uuringu tulemusi viitadena, et teha inimestele paremini selgeks kui põhjalikult on nähtud vaeva selle nimel, et hääletamispettuseid esineb uskumatult harva.
Fogarty sõnul on just eriti oluline, et väärtebae ennetava paljastamise sõnumid sisaldaksid uudset teavet ja selliste "julgustavate tulemuste" toel saab inimestega valimiste teemal paremini suhestuda. Kuna Trumpi valitsus eemaldas uuringus kasutatud sisejulgeolekuministeeriumi valimiste turvalisust käsitleva tõigalehekülje, siis uuringu autorid soovitavad hääletamisõiguse eest seisvatel kollektiividel pöörduda Osariikide Valimisjuhtide Riikliku Ühenduse (National Association of State Election Directors) elik Osariikide Kongresside Riikliku Ühiskomitee (National Conference of State Legislatures) poole, et need tegeleksid niisuguse teabe ennetava edastamisega.
Ühendkuningriigi Bristoli Ülikooli tajuteadlane Stephan Lewandowsky leiab kõige juures, et Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsust ei saa enam pidada õiglaste valimiste tagajaks, mis teeb seda heas usus. Lewandowsky osutab, et Trumpi valitsus peab tõeseks väiteid, mille kohaselt 2020. aasta valimistulemusi võltsiti. Selline olukord muudab kasutuskõlbmatuks isegi kõige teaduspõhisemad väärteabe ennetava paljastamise lahendused ja nende kasutamise demokraatia tasakaalustamise tööriistadena. "Ameerika ühendriike võib hetkel kirjeldada tärkava autokraatiana, millel on demokraatia ja seaduskuulekusega väga haprad suhted."
(Taust: Ameerika Ühendriikide Donald Trumpi valitsus kavatseb kehtestada seaduse, et edaspidi saavad presidendivalimistel hääletada ainult Ameerika Ühendriikide kodanikud, hääletada saab ainult valimisjaoskonnas ja paberil, milleks tuleb esitada isikut tõendav dokument ning hääled loevad kokku inimesed, mitte masinad. Demokraadid on paanikas, kuna see ähvardab partei jätta aastakümneteks opositsiooni ja käesolev artikkel on üks Demokraatliku Partei ning süvariigi jutupunkte esitav vasturünnak.)
Tõlkis Karol Kallas