Leedu valitsev Talurahva ja Roheliste Liit on koostanud seaduseelnõu, mille kohaselt seataks sularahamaksetele 3000 euro ülempiir, vahendab BNN.
Näitena seaduse rakendamise võimalustest tuuakse olukord, kus inimene, kes maksab korteri eest 300 eurot kuus üüri, saaks muudatuse kohaselt üüri sularahas maksta kümme kuud ning peaks peale seda hakkama kasutama muid maksevahendeid.
See tähendab, et ülempiiriga sularahamaksena hakataks käsitlema mitte ainult ühekordseid makseid, vaid ka kogumis korduvaid ja eraldi võetuna ülempiirist väiksemaid makseid ühe õigusliku suhte raames.
Piirangud plaanitakse kehtestada nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele ning neid põhjendatakse Euroopa Liidus ja maailmas leviva trendiga vähendada sularaha ringlust.
Näiteks majanduskriisi ajal keelas Kreeka ära sularahamaksed, mis ületasid 500 eurot. Kõige suuremaid arveid saab sularahas tasuda Poolas ja Horvaatias, kus läheb piir alles 15 000 euro juures. Hispaanias on aga sularahamaksete ülempiiriks 2500 eurot, Rumeenias 2600 eurot ning Itaalias, Prantsusmaal ja Portugalis 1000 eurot.
"Euroopa ja maailma trendid neis asjus on selged – sularahamaksed taanduvad ning need asendatakse rahaülekannetega interneti teel. Sularaha kasutamine ei ole tänapäeval modernsuse tunnus," põhjendas seadusemuudatust Leedu rahandusminister Vilius Šapoka, kelle sõnul aitab sularaha kasutamise piiramine võidelda terrorismi ja varimajanduse vastu.
Mitmed Leedu parlamendiliikmed on kavandatavat seadusemuudatust aga teravalt kritiseerinud, märkides, et paljud väiksemad ettevõtted ei kasutagi elektroonilise maksmise võimalusi, millega kaasnevad vahendustasud, ning tuues välja ka asjaolu, et 28-st Euroopa Liidu riigist kastutab sularahatehingute piiranguid vaid 15.
Samuti toovad kriitikud välja, et sularahamaksete järk-järguline ärakaotamine loob olukorra, kus kõik majandustehingud on täielikult jälgitavad ning samuti on võimalik vaid hetkega blokeerida inimeste ligipääs maksevahenditele, mis kokkuvõttes tähendab kodanike üha suuremat sõltuvust riiklikest ja korporatiivsetest süsteemidest.
Kõige suuremat toetust on kavandatavale seadusemuudatusele väljendanud aga pankurid.
"Kahtlemata oleks tegu sammuga õiges suunas. Leedu on sularahamaksete osakaalu poolest Euroopas üks esimesi – ligikaudu 87 protsenti kõigist tehingutest tehakse sularahas. Kindlasti on sellel seos asjaoluga, et Leedus on üks kõige suurema osakaaluga varimajandusi Euroopas," toonitas Danske panga Baltimaade peaökonomist Rokas Grajauskas.
Talle sekundeeris Leedu keskpanga esindaja Marius Jurgilas, kes märkis, et kuigi sularahamaksete tegemise võimaluste kärpimine võib esialgu põhjustada ebamugavusi, aitab see ulatuslikult kaasa maksude kogumisele ning ajapikku harjuvad inimesed sellega ära, mõistes, et see toetab nii kõigi inimeste kui ka riigi heaolu.
Sularahamaksete ulatuslikku piiramist on juba pikemat aega arutatud ka Euroopa Liidu võimukoridorides. Juba on lõpetatud 500-euroste rahatähtede trükkimine ning koostatud on ka tegevuskava projekt, millega kutsutakse EL-i liikmesriike kehtestama sularahamaksetele rangeid ülempiire.
Tegevuskavas märgitakse, et sularahaga maksmine ei ole inimeste põhiõigus ning et õigust privaatsusele võib piirata, kui see on vajalik Euroopa Liidu üldiste huvide teostamiseks ja terrorismi vastu võitlemiseks.
2016. aasta sügisel rõhutas ka president Toomas-Hendrik Ilves Avatud Ühiskonna Foorumil kõneledes, et demokraatia edendamise huvides tuleks sularaha kasutamine ära lõpetada.
"Nõrk demokraatia ja korrumpeerunud ühiskond käivad käsikäes ja anonüümne sularaha on kahtlemata korruptsiooni võimendi. Korruptsiooni vastu aitab võidelda ainult läbipaistvus rahatehingutes. See on küll väga radikaalne idee, aga selle tagaks sularaha kaotamine ja jälgitavad rahaülekanded," ütles ta.