KOLUMN ⟩ Malle Pärn: meil oleks viimane aeg Eestis algatada üks tõsine kultuurirenessanss
Kas me oleme tõesti juba ületanud piiri, kust saaks veel tagasi pöörata, küsib Malle Pärn.
Kas me oleme tõesti juba ületanud piiri, kust saaks veel tagasi pöörata, küsib Malle Pärn.
Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on Eesti toetanud Ukrainat kokku rohkem kui 1,1 miljardi euroga, millest kolm neljandikku moodustab sõjaline abi.
Euroopa Liidu ja liiduvabariik Eesti üheks olemise alustalaks on väidetavalt “õigusriigi põhimõtted”. Mis elukas on õigusriik, mis reeglite järele see elab ja kuidas avaldub?
Aasta esimeses raadiosaates heidame pilgu alanud aasta sündmustele, nagu presidendimääramised ja riigikogu valimiskampaania start aasta lõpus.
Saates "Fookuses" arutleme USA poolt parasjagu teostatavast Venezuela režiimipöördest, mis jälgib süvariigi retseptiraamatut ning küsime, kas Eesti konservatiivid peaksid hüppama pea ees ühe või teise globaalse vastandpooluse kaitsele.
Aastakokkuvõttes räägime peamiselt välispoliitikast: analüüsime Euroopa Liidu ja USA administratsiooni suhteid Ukraina sõja kontekstis ning räägime lõhestunud MAGA-liikumisest, mis maadleb USA poliitilise süsteemi vallutanud Iisraeli lobiga.
Euroopa Liidu liiduvabariikide välisministrite kohtumisel arvas Eesti välisminister Margus Tsahkna, et Ukraina tulevikus ikkagi saab NATO-sse.
Eestis inimestel tuleb endalt küsida: kas ma olen nõus, et eesti inimesed võtavad enda kanda veel umbes poole miljardi jagu rahalist kohustust, et saaks sõda jätkata kuni viimane ukrainlane on surnud, kirjutab Martin Helme sotsiaalmeedias.
Mõttekoda Varieties of Democracy Institute leidis, et Eestis on inimõigusi nii palju, et meie riik peaks mõõdikute kohaselt kujutama endast maapealset paradiisi.
NATO liikmelisuse plusside ja miinuste üle arutlemine ei ole tabuteema ei Soomes ega Rootsis, rääkimata paljudest Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidest.