Läinud nädalal toimunud Euroopa Liidu tippkohtumise lõppedes astusid ajakirjanike ette Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa kantsleri kohusetäitja Angela Merkel, kes teatasid, et "tahavad" ühist euroala rahandusministrit, eelarvet ja pangandusliitu.
Aastakümneid luku taga hoitud dokumendis soovitati Suurbritannia valitsusel varjata rahva eest Euroopa Liidu (noil päevil veel Euroopa Majandusühenduse) liikmelisuse reaalsusi, et selleks ajaks, kui inimestele asja olemus koitma hakkab, oleks juba liiga hilja.
Paljude konservatiivsete brittide silmis peaministriks passiv parlamendiliige Jacob Rees-Mogg tuletas Brexiti-järgsetest majandusväljavaadetest kõneldes kuulajaile meelde, kuidas mõned inimesed omal ajal eurole ülemineku hüvesid ülistasid.
"Me hoiame pöialt, et eurotsoon ellu jääks ja ületaks eelseisvad raskused," ütles Poola rahandusminister Mateusz Morawiecki ühisrahale ülemineku perspektiivi puudutades.
Seitse Soome majandusteadlast selgitavad oma töös How to leave the Eurozone: The case of Finland, et Euroopa ühisraha maha jätta on üllatavalt odav, rahvusvaluuta kasutamine aga kasulik.
Eurotsooni finantskriisi haripunktis aastal 2012 lubas Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi teha bloki majanduse kollapsi vältimiseks "mis iganes vaja.
Endise Euroopa Keskpanga ja Bundesbanki juhatuse liikme Otmar Issingi hinnangul ei ole eurokriis möödas ning Kreeka peaks ühisrahast puhkust võtma.
Eurotsoonil peaks olema oma parlament, rahandusminister ja eelarve, et tõkestada blokki lõhestada ähvardavat ebavõrdsust selle rikkamate ja vaesemate liikmete vahel, vahendab Postimees Euroopa Liidu majandusvolinikku Pierre Moscovicit.
Värske küsitluse valguses ei taha krooni kasutav Tšehhi endale eurot ning on seisukohal, et Euroopa Liidul pole tulevikku.
Nagu selgub Saksa ajalehe Frankfurter Allgemeine valdusse sattunud dokumentidest, tahab Brüssel, et aastaks 2025 läheksid eurole üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
