Thomaz Fazi selgitab Rumeenia valimiste näitel, kuidas juhul kui meediamanipulatsioonidest ja süvariigi sekkumistest ei piisa, ollakse läänes euroatlantilise korra säilitamise nimel valmis hülgama ka demokraatia väline vorm, eesotsas valimistega.
Prantsusmaa, Moldova ja Euroopa Liidu julgeolekuasutused ning tipppoliitikud sekkusid Rumeenia presidendi kordusvalimistesse. Teises voorus kaotajaks jäänud George Simion nõudis kohtus valimiste tühistamist.
18. mail toimus Rumeenias presidendivalimiste teine voor, mille võitis esialgse häälte kokkulugemise põhjal ühispartei uusliberaalne ja Euroopa Liidu meelne kandidaat Nicușor Dan.
Kolmes Euroopa Liidu liikmesriigis toimuvad 18. mail valimised. Rumeenias valitakse president, Poolas toimub presidendivalimiste esimene voor ja Portugalis valitakse erakorraliselt parlamenti.
Päris konservatiiv George Simion võitis 4. mail ülekaalukalt Rumeenia presidendi korduvalimiste esimese vooru. Riigi sotsiaaldemokraadist peaminister Marcel Ciolacu teatas 5. mail, et kavatseb tagasi astuda.
Rumeenia presidendi kordusvalimiste esimese vooru võitis Cǎlin Georgescu asemel kandideerinud parema partei AUR juht George Simion 40 protsendi häältega. Nomenklatuuri esindaja Nicușor Dan jäi ligi 21 protsendiga teiseks.
4. mail toimus Rumeenias presidendi kordusvalimiste esimene voor. Tegemist on nii riigi kui Euroopa Liidu poliitilise kriisi näitega, kirjutab katoliiklasest ajakirjanik Christopher Caldwell UnHerdis.
