Rumeenia sotsiaaldemokraadist peaminister Marcel Ciolacu teavitamas ajakirjandust oma tagasiastumisest, Bukarest, 5.05.2025 Foto: Scanpix

Konservatiiv George Simion võitis 4. mail ülekaalukalt Rumeenia presidendi korduvvalimiste esimese vooru. Riigi sotsiaaldemokraadist peaminister Marcel Ciolacu teatas 5. mail, et kavatseb tagasi astuda.  

Koos tagasiastumisega kutsus Ciolacu sotsiaaldemokraate (PSD) üles lahkuma 2024. aasta 23. detsembril ametisse asunud koalitsioonivalitsusest, kuhu kuuluvad lisaks Rahvuslik Liberaalpartei (PNL) ja väikepartei Ungarlaste Demokraatlik Allianss (UDMR), vahendab Breitbart.

Simion võitis presidendi korduvvalimiste esimese vooru, kogudes 40,96 protsenti häältest. Teiseks jäänud Nicușor Dan pälvis 20,99 protsendi valijate toetuse.

Valitsuskoalitsioon ehitas lootused tänasele presidendi kohusetäitjale, PNL-i kuuluvale Crin Antonescule, keda peeti nii tugevaks kandidaadiks, et sotsiaaldemokraadid jätsid enda presidendikandidaadi seekordsetel valimiste üles seadmata. Antonescu jäi 20,07 protsendiga siiski kolmandaks ja 18. mail toimuvasse presidendivalimiste teise vooru ei pääse.

Enne sotsiaaldemokraatide erakorralist koosolekut rääkis Ciolacu ajakirjanikele: "Võttes arvesse rumeenlaste antud hääled, teen ma oma kolleegidele PSD-s ettepaneku lahkuda tänasest valitsuskoalitsioonist. Kui mu kolleegid otsustavad lahkuda, siis loomulikult astun mina peaministri kohalt tagasi."

"Täna, nähes valimiste tulemusi ja tunnistades, et koalitsioon ei ole oma eesmärke täitnud, kuna sellel pole peale rumeenlaste antud häälte enam usaldust," lisas senine peaminister.

Ciolacu on ametis 8. maini, peale mida nimetatakse ametisse peaministri kohusetäitja, kes juhib senist valitsust kuni uue peaministri ametisse nimetamiseni. Presidendivalimiste teise vooru võitja peab korraldama parlamendiparteide vahel uue koalitsioonivalitsuse läbirääkimised.

Kui uut valitsust tänase parlamendi põhjal kokku panna ei õnnestu, korraldatakse uued üldvalimised.

Rumeenia valitsuse lagunemist peale presidendi kordusvalimiste esimest vooru peetakse märgiks, mis näitab, kui suur on tegelikult rahva rahulolematus senise nomenklatuuriga. Seda näitab muuhulgas Simioni pea kaks korda suurem häältesaak võrreldes Călin Georgescuga (22,94%), kelle pärast 2024. aasta lõpus presidendivalimised tühistati.  

Kui Antonescu ja ülejäänud presidendikandidaatide toetajad Dani taha koonduvad, siis on viimasel võimalus saada presidendiks. Teisalt arvatakse, et rahva pahameel võib olla nii suur, et võidab Simion. 

Prantsusmaa parempoliitik Marine Le Pen arvas Rumeenia presidendivalimiste kohta: "Rumeenia saatis [Simioni toetamise näol] proua Leyenile tagasi väga kena bumerangi". Üldiselt ollakse kindlad, et detsembrikuised Rumeenia presidendivalimised tühistati eelmise aasta lõpus Ameerika Ühendriikide süvariigi ja Euroopa Komisjoni käsu peale.

Sarnaselt Georgescule ei poolda Simion Ukraina sõja jätkamist ja Kiievi valitsuse rahastamist ning toetab president Donald Trumpi rahualgatust.

Kuna AUR-i partei juht ei poolda relvade saatmist Ukrainasse ja arvab, et peale Teist Maailmasõda Rumeenialt ära võetud ning Ukrainale ja Moldovale antud maaalad peaks Rumeenia tagasi saama, siis on Ukraina valitsus talle kehtestanud sissesõidukeelu.

Valituks osutumisel on Simion lubanud seista vabaduse eest, hakata vastu Brüsseli eurokraatiale ning teha koostööd Ameerika Ühendriikide Trumpi valitsusega.

Toimetas Karol Kallas