Käesoleva aasta märtsis ostsid Ameerika Ühendriigid Venemaalt 244 miljoni dollari eest väetiseid, mis on kahe riigi kaubavahetuses ajaloo rekord.
Võrreldes veebruariga suurenes Ühendriikide väetiste eksport Venemaalt kaks korda ja 2025. aasta märtsiga kõrvutades 11 protsenti, vahendab USA statistikateenistuse andmeid Oreanda-News.
2026. aasta esimeses kvartalis importisid Ühendriigid Venemaalt väetiseid kokku 564,4 miljoni dollari eest, mida on aasta varasemaga võrreldes 37 protsenti enam.
Kõige suuremas mahus soetasid Ühendriikide põllemehed lämmastikväetiseid, mille eest maksti 206,6 miljonit dollarit.
Maailmaturu väetistehinnad on Iraani kriisi ajal tõusnud ligikaudu 40 protsenti ja üks suuremaid kasusaajaid on sellest Venemaa. Lämmastikväetiste hind Venemaal jääb 560–600 dollari vahele, mis tähendab, et Ühendriigid ostsid märtsis neid vähemalt 340 000 tonni mahus.
Potasväetiseid osteti 21,8 miljoni, fosforväetiseid 9,2 ja segaväetiseid 6,3 miljoni dollari eest.
Kokku suurenes märtsis väetiste import võrreldes veebruariga kolmandiku ja aasta tagusega 26 protsenti. Alates 2022. aasta aprillist on Ühendriigid importinud Venemaalt väetiseid 1,297 miljardi dollari eest. Aastas impordivad Ühendriigid väetiseid kokku 8–10 miljardi dollari eest.
2025. aastal eksportis Venemaa väetiseid 11 miljardi dollari eest ja äri läheb nii kenasti, et riigi väetiste tootmise võimsused on ammendumas.
Euroopa Liidus hakkasid 2025. aasta 1. juulist kehtima tollimaksud Venemaa ja Valgevene väetistele summas 40-45 dollarit tonni kohta, seda lisaks 6,5 protsendilisele baastariifile ja süsihappegaasi lõivule (CBAM).
Eesti põllumeeste seas levib seisukoht, et kõrgete väetise ja kütusehindade tõttu tuleks suviviljad külvamata jätta.
Toimetas Karol Kallas