Järjekordne artikkel "Majanduslike mõtiskluste" seeriast võtab vaatluse alla võlapõhise rahasüsteemi ja liigkasuvõtmisele baseeruva pangandussüsteemi tähenduse kaasaegses ühiskonnas.
Käesolev artikkelv vaatleb raha, töö, panganduse, maksude, inflatsiooni, liigkasuvõtmise ja energeetika omavahelisi seoseid ning ajaloolist kujunemislugu, selgitades seeläbi tänase majanduskriisi tagamaid.
Eurotsooni “finantssüsteemi stabiliseerimise” nime taga peitub protsess, mille kaudu toimub majandussubjektide poolt loodud reaalsete varade siirdamine pelgalt virtuaalset väärtust “tootvale” finantssektorile.
Majandus ja kreamtistika suhestuvad teineteisesse nagu peremees-organism parasiiti. Nende kahe olemuse ja erinevuse mõistmine on tänase majanduskriisi olemuse hoomamiseks hädavajalik.
Kas kedagi üldse enam huvitab Eesti riigi majanduse tegelik olukord ja perspektiiv? Kui see on nii, siis miks keegi ei vasta olulistele küsimustele? Miks keegi isegi ei küsi neid küsimusi?
