Postimehe toimetuse liikme Vilja Kiisleri väide, nagu oleks Postimees esimese väljaandena Eesti meediamaastikul käsitlenud ÜRO rändeleppe teemat, on otseselt vale – Objektiiv käsitles teemat mitu nädalat varem ja oluliselt põhjalikumalt.
Saates "Fookuses" võetakse jutuks kaks Postimehe juhtkirja, mis ründavad nimeliselt portaali Objektiiv ning toovad ühtlasi arhetüüpselt välja Eesti meediapildi kaks peamist neuroosi: nomenklatuuritruu orjameelsuse lääne suunal ja Vene kaardi valimatu vibutamise.
Postimehe juhtkiri sedastab võidurõõmsalt kreedot: me usume Euroopasse.
Eesti ajakirjandus on kaaperdatud ja muudetud jätkusuutlikku eluhoiakut vaenavaks.
Hüüatustega "Vene propaganda!
Postimees levitab Skripali kaasusega seoses otseseid valeväiteid ning näitab end taas kõige muu kui kvaliteetajakirjanduse etalonina, märgib Varro Vooglaid ühele konkreetsele intsidendile osutades.
Markus Järvi vaatleb nädalakommentaaris veelkord Postimehe alusetuid väiteid, mille kohaselt olevat Süüria valitsusväed visanud helikopterilt alla keemiarelva balloone.
Kui teemaks on Eesti orienteerumine angloameerika teljele ja USA globalistliku süvariigi ehk sõjaerakonna huvide kaitse, paistab peavoolu toimetustest vastu rividrillile ja religioossele fanatismile sarnast distsiplineeritust, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Väljaanne Postimees vahendab Austrias IT-spetsialistina töötava eestlase hinnangut, mille kohaselt nõudsid Rahvapartei ja Vabaduspartei (FPÖ) moodustatud uue valitsuse vastu protestinud meeleavaldajad, et antud koalitsioon ei hakkaks tööle, sest nende tegevuskava on liialt range ja üldse mitte demokraatlik.
Väljaanne Postimees kirjutab, et Rahvusringhääling võttis "n-ö vaba toimetajana tööle sotsiaaldemokraatliku taustaga Toomas Sildami, kelle ametiülesanded jäävad tele- ja raadioajakirjanikele hoomamatuks", mistõttu on "president Toomas Hendrik Ilvese pikaaegse pressiesindaja uus ametikoht pälvinud ringhäälingumajas hüüdnime "reisisaatja".
