Miks te kardate kirjutada rahvastikukriisist?
Selle küsimuse esitan poliitikutele, ajakirjanikele, tippjuhtidele ja visionääridele, ühtekokku Eesti avaliku elu tegelastele.
Selle küsimuse esitan poliitikutele, ajakirjanikele, tippjuhtidele ja visionääridele, ühtekokku Eesti avaliku elu tegelastele.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon ei toeta dokumendi "Rahvastikupoliitika põhialused 2018–2035" praeguse variandi andmist riigikogu menetlusse.
Iiri valitsus maksis ajakirjanikele, et nood kirjutaksid positiivseid artikleid ja uudiseid propageerimaks plaani, mille raames kulutatakse 116 miljardit eurot rahvaarvu kasvatamiseks 4,7 miljoni juurest 5,7 miljoni peale massiimmigratsiooni abiga.
Poliitiliste valikute ja otsustega saaks teha nii mõndagi, aga meie ühiskonnas juurutatud väärastunud vabadusekäsitlusest lähtuv haiglane ja inimvaenulik ideoloogia ei luba sündimuse kasvuks eeldusi loovaid valikuid ja otsuseid langetada, nendib Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Ideoloogilistest krampidest tõmblev ühiskond ei ole võimeline lahendama rahvastikuprobleemi – madalat sündimust ja selle ületamist.
Rahvastikukasvule ei aita kaasa ükski dokument ega arutelu, kuni inimeste hinges ei leia aset moraalne murrang, mis väärtustab truu ja elukestva abielu ideaali ning tõstab miks mitte ka põhiseadusliku institutsioonina riigi aukodanikuks oma perekonnale ja lastele pühendunud ema, ütleb Markus Järvi nädalakommentaaris.
Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu annab ülevaate, kuidas riik on aastaga rahvastikupoliitikas edasi liikunud või pigemini paigal tammunud.