Enne Esimest Maailmasõda nimetati Balkani riike “Euroopa püssirohutünniks”. Jugoslaavia hävitamine jättis Balkanile maha hulga üksteise suhtes ägedalt meelestatud rahvaid ja riike. Vähemalt kolmel Balkanimaal toimuvad kas suured rahvarahutused või tegeletakse riigi tükeldamisega.
Rumeenia valimisbüroo otsustas 9. märtsil, et parema ilmavatega sõltumatu kandidaat Călin Georgescu ei sobi presidendiametisse. 11. märtsil lükkas Georgescu valimisbüroo ostsuse peale esitatud kaebuse tagasi põhiseaduskohus.
Rumeenia ühispartei konservatiiv Klaus Iohannis arvas, et presidendivalimiste tühistamise tõttu võib ta ametisse edasi jääda. Kuna rahva rahulolematus “juhitud demokraatiaga” ainult suureneb, teatas Iohannis, et astub 12. veebruaril ametist tagasi.
Rumeenias tühistati 2024. aasta detsembri alguses presidendivalimised, kuna need oleks võitnud konservatiiv Călin Georgescu. Jaanuari teisel nädalavahetusel avaldasid Bukaresti tänavatel demokraatia tühistamise vastu meelt kuni sajad tuhanded inimesed.
Rumeenia rahumeelse presidendikandidaadi Călin Georgescu TikToki kampaaniat rahastas väidetavalt ühispartei konservatiivide Rumeenia Rahvusliberaalne Partei, mitte Venemaa.
Rumeenia presidendi Klaus Iohannise viie aastane ametiaeg lõppes 22. detsembril, kuid ta keeldub ametist lahkumast. Konservatiivid nimetavad tema otsust “diktatuuri” kehtestamiseks.
Rumeenia konstitutsioonikohus tühistas presidendivalimiste esimese vooru tulemused, põhjendades seda Venemaa väidetava sekkumisega valimistesse, eesmärgiga toetada "venemeelset" kandidaati Călin Georgescut.
Rumeenia presidendivalimiste tühistamine riigi põhiseaduskohtu poolt kujutab endast jultunud postdemokraatlikku režiimi jõunumbrit Euroopa moodi: rahval on õigus hääletada ametliku liini poolt. Kui valik on aga vale, sekkub üleliiduline hunta, tõdevad Markus Järvi ja Veiko Vihuri saates "Fookuses".
Selle aasta esimese kümne kuuga ületas Rumeenia põhjapiiri kolm korda rohkem Ukraina kodanikke kui aasta varem, teatas ajakirjandusele 30.
