Enne Esimest Maailmasõda nimetati Balkani riike “Euroopa püssirohutünniks”. Jugoslaavia hävitamine jättis Balkanile maha hulga üksteise suhtes ägedalt meelestatud rahvaid ja riike. Vähemalt kolmel Balkanimaal toimuvad kas suured rahvarahutused või tegeletakse riigi tükeldamisega.
Vaatamata sõjast tingitud keerulisele olukorrale on Türgi ettevõtted Ukrainas äri tegemisest jätkuvalt huvitatud ja Türgi ettevõtted avasid 2024. aastal Ukrainas üle kahesaja ettevõtte.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump korraldas 16. detsembril oma Florida osariigis asuvas Mar-a-Lago kodus kohtumise ajakirjanikega, mille käigus muude teemade kõrval tuli jutuks olukord Süürias.
NATO liige Türgi esitas 2. septembril taotluse ühinemiseks lääneriikidega konkureeriva BRICS riikide ühendusega, kuid Venemaal Kaasanis toimunud tippkohutmisel lükati selle taotlus tagasi.
Islamistist Türgi president Recep Tayyip Erdoğan nõudis 30. septembril ÜRO peaassambleelt, et see ei pööraks tähelepanu julgeolekunõukogule ja võtaks Iisraeli vastutusele, sealhulgas vajadusel kasutades jõudu.
NATO liikmesriik Türgi esitas ametliku taotluse ühinemiseks BRICS riikide liiduga, kuhu kuuluvad nii Hiina Rahvavabariik kui Venemaa. Samuti soovib riik ühineda Shanghai Koostööorganisatsiooniga.
Ungari peaministri kantselei avaldas 12. juulil Euroopa Ülemkogu presidendile Charles Michelile saadetud ülevaate Viktor Orbáni Ukraina rahu sobitamise kõnelustest, mida ta pidas Ukraina, Venemaa, Hiina, Türgi riigijuhtidega ja president Donald Trumpiga.
Lapse sündsusetus poosis pildistamisega kuulsaks saanud reformierakondlane Marko Mihkelson leiab, et hetkel on maailm liiga “tormiline”, Türgi on Eesti liitlane ja armeenlaste genotsiid ei vääri neil põhjustel riigikogu tähelepanu.
Iisraeli ja Türgi diplomaatiline tüli on eskaleerunud: pooled kutsusid tagasi oma suursaadikud ning külmutasid diplomaatilised kontaktid.
Türgi president Recep Tayip Erdoğan on viimasel ajal korduvalt nimetanud terroristideks hoopis Iisraeli võime ja sõjaväge.
