Ameerika Ühendriikide riigisekretär Marco Rubio korraldas 19. detsembril pikema aastalõpu pressikonverentsi. Muude teemade hulgas rõhutas riigisekretär lääne alusväärtuste olulisust liitlassuhete raamistikus.
Portugali mõttekoja Nova Portugalidade juht Rafael Pinto Borges selgitab European Conservative’is, kuidas Leyeni Euroopa Komisjon ajab segamini moralistliku innukuse ja tundeelamuste käsitsuse seadusliku meelevallaga ning mürgiste loosungite saatel eteldava poliitilise teatri päris võimuga.
Ameerika Ühendriikide luuredirektori Tulsi Gabbardi sõnul pole Venemaal jõudu terve Ukraina vallutamiseks ja veel vähem on sellel võimekust mõnele Euroopa riigile kallale tungida. Sõda soovivad ainult Euroopa Liit, NATO ja süvariik.
Väljaande The European Conservative peatoimetaja Mick Hume leiab oma arvamusloos, et Euroopa Liidu väidetav roll ülemaailmse jõukeskusena on tegelikkuses paljastunud kui vananeva teeskleja fantaasia.
Euroopa Liidu liiduvabariikide juhid ei jõudnud Venemaa külmutatud varade arvelt Ukrainale reparatsioonilaenu andmise osas üksmeelele ja selle asemel võtab Euroopa Liit laenu.
Geopoliitika analüütik Joshua Reid selgitab, miks Venemaa külmutatud varade ärastamine võib tähendada Euroopa Liidu eesmärgipäraselt korraldatud lõppu selle senisel kujul.
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on põhjuseks, miks Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Ukraina rahuläbirääkimiste laua taga pole eurooplasi, nende “ulm Venemaa strateegilisest kaotusest”.
Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Marco Rubio sõnul võib Ukkraina majandus, juhul kui riik teeb täna õigeid valikuid, kümne aasta pärast ületada suuruselt Venemaa oma.
Kaja Kallas arvas 26. novembril aset leidnud vestluses ajakirjanikega, et enne ei saa sõda Venemaaga ära lõpetada kui Venemaa ei nõustu oma vägede suuruse ja sõjaliste kulutuste vähendamisega.
Norra riiklik mõttekoda NUPI üllitas uuringu, milles väidetakse, et Venemaaga Ukrainas veel neli aastat sõda pidada on odavam kui rahu ja raha selleks saaks Eesti idanaabri külmutatud varade ärastamisest.
