Silicon Valley liidrid on hakanud üha enam mõistma enda poolt loodud tehnoloogiate kahjulikku mõju lastele, mistõttu on nad võtnud kasutusele tehnoloogia tarbimist piiravad meetmed enda laste kaitsmiseks ja soovitavad seda teha ka teistel.
Kõik lapsevanemad teavad, et lapsed muutuvad, kui nende silmad on ekraani külge naelutatud. Minu tütar on vaevalt üle aasta vana ning ma ei luba teda üldse ekraani ette, kuid kui ta märkab restoranis televiisorit või näeb, kuidas ma oma nutitelefonis sirvin, jäävad tema silmad ekraani jõllitama, tema ilme muutub ühtaegu intensiivseks ning kuidagi tühjaks ning ülejäänud maailm kaob justkui ära – või koondub ekraanile. Teatud mõttes näed sa, kuidas tema isikupära kaob, kui ta kogu oma tähelepanu märgatud ekraanile koondab.
Paljud minu sõbrad on jõudnud samale järeldusele ning üritavad lubada oma lapsi võimalikult vähe ekraani ette. See ei ole sageli lihtne ülesanne, arvestades, et enamus meist näeb vaeva sellega, et omada kontrolli tehnoloogia üle, mitte lasta tehnoloogial ennast kontrollida – ning kui elu muutub hektiliseks, võivad ekraanid olla mugavateks ent ebatervislikeks lapsehoidjateks. Enamike vanemate jaoks on see pidev ahvatlus.
Ning siis tuleb veel arvestada tõsiasjaga, et lapsed puutuvad kokku pornograafiaga üha nooremalt – sageli juba vanuses üheksa kuni üksteist –, kuna ekraanid ja internet võimaldavad neile ohtralt võimalusi kokkupuuteks kõigega, mida veebimaailmal pakkuda on. Lisaks sihivad pornoettevõtted tegelikult lapsi, et tekitada neis võimalikult varakult sõltuvus oma tootest – näiteks tähistavad nad hardcore pornograafiat fraasidega nagu „Seikleja Dora" (Dora the Explorer – lastele suunatud hariduslik multikas), et lapsed vajutaksid kogemata pornovideotele.
Väljaanne New York Times kirjutab, et isegi need, kes lõid selle tehnoloogia, mis meie elusid nüüd niivõrd suurel määral valitseb, on hakanud nägema seda tumeda ja võimsa jõuna – jõuna, millega tuleb väga ettevaatlikult ümber käia:
„Inimesed, kes on mingile asjale kõige lähemal, on sageli selle suhtes ka kõige ettevaatlikumad. Tehnoloogid teavad, kuidas telefonid tegelikult töötavad ning paljud nendest on otsustanud, et nad ei taha oma lapsi nende lähedussegi lasta.
Aeglaselt kasvanud ettevaatlikkus on muutumas piirkondlikuks konsensuseks: ekraanide kasulikkus õppimisvahendina on ülepaisutatud ning sõltuvuse ja arengu kängumise riskid näivad kõrged. Räniorus arutletakse nüüd selle üle, kui palju telefonikasutust oleks mõistlik lubada.
„Lapsi on peaaegu lihtsam üldse mitte ekraanide taha lubada, kui lubada neile vähest kasutust," ütles Kristin Stecher, endine sotsiaal-arvutitehnoloogia uurija, kes on abielus Facebooki inseneriga. „Kui mu lapsed natukesekski ekraani taha satuvad, tahavad nad seda lihtsalt rohkem."
Proua Stecher ja tema abikaasa Rushabh Doshi uurisid ekraani vahtimise mõjusid ning jõudsid lihtsale järeldusele: nad ei taha seda peaaegu üldse oma kodus lubada. Nende 5- ja 3-aastastel tütardel ei ole mingit ekraani vahtimise graafikut, regulaarset aega, mil nad tohivad ekraani taga istuda. Nad tohivad ekraani kasutada vaid pika autosõidu ajal või lennureisil.
Athena Chavarria, kes töötas Facebookis juhtivassistendina ning töötab nüüd Mark Zuckerbergi heategevusorganisatsiooni juures, ütles: „Ma olen veendunud, et saatan peitub meie telefonides ja hukutab meie lapsi." Proua Chavarria ei lubanud oma lastel telefone kasutada kuni keskkoolini ning ka nüüd keelab telefonikasutuse autos ning piirab seda tugevalt kodus. Tema mantraks on, et viimane laps, kes klassis telefoni saab, on võitja. Tema tütar ei saanud telefoni, kuni ta läks üheksandasse klassi.
„Teised lapsevanemad küsivad mult, et kas ma ei ole mures, et ma ei tea, kus mu lapsed on, kui neid läheduses pole. Kuid ma vastan neile, et ma ei pea iga päeva igal sekundil teadma, kus mu lapsed parasjagu on."
Vaadates kuidas nende ehitatud tööriistad nende lapsi mõjutavad, on staažikatele tehnoloogialiidritele tundunud tasumise tunnina nende elatud elu ja tehtud töö eest. Üks nendest on Chris Anderson, ajakirja Wired endine toimetaja ja praegune robootika- ja droonifirma juhataja. „Skaalal kommist kuni kräkk-kokaiinini on see lähemal kräkk-kokaiinile," ütles Anderson ekraani kasutamise kohta. Neid tooteid ehitanud tehnoloogid ja tehnoloogilist revolutsiooni kajastanud tehnoloogiaajakirjanikud olid tema sõnul naiivsed:
„Me arvasime, et suudame seda kontrollida, kuid see on meie kontrolli alt väljunud. See stimuleerib kõige otsemat teed pidi areneva aju naudingukeskuseid ning tavalised lapsevanemad pole võimelised seda mõistma."
Tal on viis last ja 12 tehnoloogiaalast reeglit. Näiteks: telefonid on keelatud kuni suveni enne keskkooli, ekraanid on keelatud magamistubades, sisu blokeerimine võrgutasandil, sotsiaalmeedia kasutus on keelatud kuni 13. eluaastani, tahvelarvutid on täiesti keelatud ja ekraanikasutuse graafik allub tema kesksele kontrollile. Kui laps käitub halvasti, siis rakendub talle 24-tunnine interneti keeld.
„Ma ei mõistnud, mida me nende ajudega teeme, kuni ma hakkasin märkama sümptomeid ja tagajärgi," ütles Anderson. „Ma räägin oma ränkade kogemuste põhjal. Me tegime kõik vead, mida on võimalik teha ning tegime mõnede oma laste puhul tõsiseid eksisamme. Me vaatasime sõltuvuse kuristikku ning selle tulemusena kaotasime me mitmeid aastaid, mida ma tagantjärgi kahetsen."
Tema lapsed käisid eraalgkoolis, kus kooli juhtkond võttis kasutusele tahvelarvutid ja nutitahvlid – tulemuseks oli aga täielik kaos ning nendest tehnoloogiatest loobumine. Samas pole selles midagi uut, et Ränioru vanemad on tehnoloogia suhtes ettevaatlikud. Tehnoloogia ristiisad on neid muresid juba aastaid väljendanud ning kõige valjemalt on seda kuulutatud tipust. Apple'i tegevjuht Tim Cook ütles aasta alguses, et ta ei luba oma vennapojal sotsiaalmeediavõrgustikega liituda. Microsofti asutaja Bill Gates keelustas telefonid, kuni tema lapsed olid teismelised ja Melinda Gates kirjutas, et ta soovib, et nad oleksid sellega isegi kauem oodanud. Apple asutaja Steve Jobs ei lubanud oma noori lapsi iPadide lähedussegi.
Kuid viimasel aastal on terve rida kõrge profiiliga Ränioru desertööre löönud häirekella üha kohutavamatest tagajärgedest, mida nende seadmete kasutamine endaga inimajule kaasa toob. Äkitselt on tekkinud Ränioru töötajate seas uus kinnisidee: tehnoloogiavabad kodud. Lapsehoidjatel palutakse sõlmida koguni telefone keelavaid lepinguid."
Kui isegi nende seadmete loojad, mis nüüd meie iga ärkveloleku hetke hõivavad, üritavad neid oma lastest eemal hoida, siis peaksime ehk seda samuti kaaluma. Nii võib olla küll ebamugav, kuid nii on kindlasti ohutum ja tervislikum.
Artikli tõlkis Martin Vaher.
Nutitelefon võimaldab teie teismelisel tütrel elada salaelu, mis teda hävitab