Ühismeediaplatvormi Telegram omaniku Pavel Durovi sõnul nõudsid Prantsusmaa luureteenistused ja Moldova valitsus 2024. aastal vastu viimase presidendivalimisi teatud Telegrami kanalite tsenseerimist.
Viimased Moldova presidendivalimised toimusid 2024. aasta 20. oktoobril ja need võitis Soroste valitsusväliste organisatsioonide tööstuse mahitatud "euroopameelne" käsilane Maia Sandu.
Moldova kõige populaarsem sõnumirakendus, mis toimib lisaks ühismeediaplatvormina, on Telegram. Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes on Durovi isiklik tuttav, meelitas Telegrami omaniku valelubadustega 2024. aasta augustis riiki ja ta arreteeriti 24. augustil Pariisi lähistel asuval Bourget lennuväljal. Telegrami omanikule pandi Prantsusmaa prokuratuuri poolt süüks terrorismi toetamist, narkootikumidega kaubitsemist, osalemist suuremahulises rahapettuses, rahapesu ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide eiramist. Durov vabastati 29. augustil vahi alt viie miljoni eurose kautsjoni vastu, kuid tal keelati riigist lahkumine.
Durov kirjutab ühismeedias, kuidas ajal kui ta oli sunnitud Pariisis viibima, pöördusid vahemehe kaudu tema poole Prantsusmaa luureteenistused. Luureteenistuste sooviks oli, et Durov aitaks Moldova valitsusel vastu presidendivalimisi tsenseerida teatud Telegrami kanaleid. Luureteenistuste vahemees lubas, et kui Durov täidab nende soovi, siis luureteenistused räägivad kohtunikule, kelle otsusega Durov arreteeriti, tema kohta häid asju.
Prantsusmaa luureteenistuste ja Moldova valitsuse poolt ära märgitud kanaleid üle vaadates leidis Telegrami meeskond, et mõned neist rikkusid üheselt platvormi kasutustingimusi ja need eemaldati.
Durovi hinnangul oli tegemist nii Prantsusmaa luureteenistuste poolse riigi kohtuvõimu mõjutamisega kui sekkumisega ühe Ida-Euroopa riigi poliitilistesse arengutesse. Viisil, nagu mõned kuud hiljem juhtus Rumeenias.
"See oli vastuvõetamatu mitmel tasandil. Kui luureteenistus tõepoolest võttis kohtunikuga ühendust, siis tähendas see üritust sekkuda juriidilisse protsessi. Kui see seda ei teinud ja ainult väitis nii, siis üritas see kasutada ära minu õiguslikku olukorda Prantsusmaal Ida-Euroopa poliitiliste arengute mõjutamiseks. Mis vastab mustrile, mida me [Telegram] nägime Rumeenias," selgitab Durov.
Peale vahemehega kohtumist saadeti Telegrami meeskonnale järgmine nimekiri nõndanimetatud "probleemsetest" Moldaavia kanalitest. Erinevalt esimesest nimekirjast vastasid pea kõik need kanalid platvormi nõuetele. Ainukene asi, mis neid ühendas, oli poliitiline sisu, mis ei meeldinud Moldaavia ja Prantsusmaa valitsustele.
Telegram keeldus vastutulekust Prantsusmaa ja Moldaavia luureteenistuste ning valitsuste nõudmistele
Durov lubab edaspidigi, et kui mõni valitsus üritab Telegrami sisu tsenseerida, annab ta sellest avalikult teada.
Tänavu mais paljastas Durov, et Prantsusmaa luureteenistus avaldas talle vastu Rumeenia presidendivalimisi riigi konservatiivsete Telegrami kanalite tsenseerimiseks survet, mida Prantsusmaa eitab.
Uurimine Durovi väidetavate kuritegude asjus Prantsusmaal kestab. Ta peab suurema osa ajast viibima Prantsusmaal ja tohib kuni kahe nädala kaupa valitsuse loal Euroopas ringi reisida. Tal lubati korra käia Dubais, kus asub Telegrami peakorter, kuid Ameerika Ühendriikide reisi luba talle käesoleva aasta mais ei antud.
Moldovas toimusid 28. septembril parlamendi valimised, mille napilt võitis "Soroste partei" ehk Sandu asutatud PAS.
Ameerika Ühendriikides on Soroste Avatud Ühiskonna Sihtasutus ja mitmed sellega seotud valitsusvälised organisatsioonid võimaliku terrorismi rahastajatena uurimise all, kuid ametlikku süüdistust neile seni esitatud ei ole.
Toimetas Karol Kallas