Poliitikaanalüütik Thomas Fazi kirjutab UnHerdis, kuidas kahe liidumaa kohalikud valimised paljastasid Saksamaa poliitikas toimuvad suured muutused ja miks rahvameeste populaarsus osutab ühispartei hääbumisele.
Esimese septembril Tüüringi ja Saksimaa liidumaades toimunud valimised tõid valguse kätte Saksamaa poliitilisel maastikul toimuvad märkimisväärsed muutused, mis peegeldavad suure hulga kriiside küüsis rabelevat riiki. Kuigi tegemist oli vaid kohalike valimistega, on neil laiem mõju kogu riigi poliitikale ja eriti tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et viie miljoni suurusest valijaskonnast osales neil valimistel ligi kaks kolmandikku.
Berliini valitsuskoalitsiooni kolm parteid said kokku 10–13 protsenti häältest. Paremat poliitikat tegev Alternatiiv Saksamaale (AfD) pälvis mõlemal liidumaal rohkem kui 30 protsendi valijate toetuse ja Tüüringis võitis valimised. Vaatamata märkimisväärsele edule jääb partei siiski poliitiliseks lindpriiks, sest ükski teine partei ei ole valmis sellega koalitsiooni moodustama. See asetab AfD vastuolulisse olukorda: partei on menukas, kuid seda edu poole võimalik pöörata poliitiliseks võimuks.
Saksamaa suurim opositsioonipartei, mõõdukas parempoolne Kristlike Demokraatide Liit (CDU), suutis Saksimaal oma positsiooni säilitada ainult väga väikese edumaaga. Kuid partei ees seisab keeruline valik: kas muututakse või jätkatakse AfD-le toetuse kaotamise kursil. CDU osaleb [nõndanimetatud] mõõdukates koalitsioonides, mis on tingitud vajadusest hoida AfD võimust eemal ja mõjub laastavalt nende poliitilisele endateadmusele. Samuti võib osutada vastuoksusele, et AfD on muutunud nii populaarseks just CDU kantsler Angela Merkeli sisserändepoliitika tõttu.
CDU positsioonid Saksamaa poliitikas muutuvad üha ebakindlamaks. See on sunnitud osalema koalitsioonides, mis oleksid mõned aastad tagasi olnud mõeldamatud ja teeb seda enda väärtuste hülgamise arvelt. Üheks selliseks võimalikuks valitsuspartneriks on kaheksa kuud tagasi asutatud vasakpopulistlik Sahra Wagenknechti Liit (BSW). BSW-ga soovivad koostööd väidetavalt teha nii AfD kui CDU, mis on üpris uskumatu. BSW on peale valimisi mõlema liidumaa esinduskogudes suuruselt kolmas partei, mis on uue partei kohta erakordne tulemus.
Esimese septembri valimised näitasid, et sisseränne on jätkuvalt "kõigi sisepoliitiliste probleemide ema" ja võimetus hallata siserändega seotud probleeme õõnestab usaldust peavoolu parteide vastu. AfD edu aluseks loetakse selle karmi suhtumist sisserändesse. Sisserändevastasus võtab maad ka endiste vasakparteide valijate seas, kes nüüd toetavad Sahra Wagenknechti parteid.
Need arengud osutavad, et sisserändest saab peateema aasta pärast toimuvatel föderaalvalitsuse valimistel ja neist valimistest saab de facto referendum Saksamaa sisserändepoliitikate teemal.
Kuid oma osa mängis kahe liidumaa valimistel kindlasti samuti sõjakas Ukraina toetamise poliitika ja seda eriti nooremate inimeste seas. Just Wagenknecht oli see, kelle valimislubaduste keskmes oli vastuseis NATO-le ja Ameerika Ühendriikide pikamaarakettide Saksamaa territooriumile paigutamisele ning détente (rahusobitamise) küsimus Venemaaga.
Kõige huvitavam areng nende valimiste juures on uue ja terve Euroopa jaoks unikaalse parem- ja vasak-rahvameeste (populistide) poliitilise spektri esilekerkimine, seda AfD ja BSW vormis, mis said valimistel kokku ligi 50 protsenti häältest. Sellised arengud rõhutavad kui rahulolematud on valijad peavoolu parteidega ja BSW edu näitab, et rahulolematuse määr on ühiskonnas märksa suurem kui ainult parema poliitika populistide toetusest võib välja lugeda. Sellest võiksid õppust võtta teisedki riigid.
Hetkel BSW välistab valitsuste moodustamise AfD-ga, millest võib taktikalisest seisukohast vaadates aru saada: paljud rahulolematud mõõdukad ja pahemale kalduvad valijad pöörduvad BSW poole just põhjusel, et see ei ole AfD. Kuid tulevikus võib selline meeleolu muutuda. Kui nomenklatuur jätkuvalt eirab rahva muresid, siis nõudlus vasak- ja parempopulistlike poliitikate järele ainult kasvab. Samal ajal tõik, et poliitilise spektri mõlemal äärel on suhtumine sisserändesse üpris ühesugune, lubab eeldada, et teemale hakatakse lähenema rohkem pragmaatiliselt kui läbi parem/vasak tõekspidamiste moraaliläätse.
Esimese septembri kohalikud valimised olid Saksamaa jaoks äratuskella helin. Need näitavad, et poliitiliste ümberkorralduste järele on äärmiselt suur vajadus ja märkimisväärse osa valijaskonna murede eiramine on ohtlik. Nende valimiste mõju ulatub Saksamaa piiridest märksa kaugemale, mõjutab riigi rolli Euroopa Liidus ja laiemal geopoliitilisel maastikul.
Tõlkis Karol Kallas