Kirjandusteadlane Toomas Haug ütles konverentsil "Kas Eesti on demokraatiaks valmis?" kõlanud videousutluses, et Eesti valitsus on liialt Brüsseli mõju all, mistõttu võiks meie poliitilise eliidi kohal olla referendumite näol heidutus või ähvardus, et vajadusel võib rahvas sõna sekka öelda.
Toomas Haug oli enda sõnutsi otsedemokraatia suhtes pikka aega skeptiliselt meelestatud, kuna 1990. aastatel oli Eesti ühiskond üsna ebastabiilne – riigis viibisid Vene sõjaväe üksused, tegutses raevukas kolonistide viies kolonn jne.
"Minu jaoks on teatav murrang toimunud aastal 2015. Ja see on seotud otseselt nn migratsioonikriisiga. Sellega, kuidas Euroopa riigid ja Brüssel on selles olukorras reageerinud. Minu meelest Brüsseli reaktsioonid on olnud arrogantsed oma liikmesriikide suhtes. Oleme kuulnud veidi pealekäratavat tooni migrantide laialijagamise kohta – püsikvootide jutud ja kõik muu, mis otseselt riivas Euroopa riikide suveräänsust," rääkis Haug.
"Eesti on minu meelest siin veel eriolukorras. Meie oleme kindlasti Euroopa Liidus üks kõige üleimmigreeritum riik. Ja kui meie puhul üldse ei võeta ELi keskvalitsuses arvesse ajaloolist tausta, siis on see pehmelt öeldes pahatahtlik või pealiskaudne suhtumine," jätkas Haug.
"Veelgi murelikumaks tegi mind see, et seda ei näinud arvesse võtvat ka Eesti valitsus. Kui me nüüd näeme, et Euroopa riikide valitsused nii ehk teisiti, sõltuvalt nende riikide olukorrast ja ajaloolisest kujunemisest, on asunud tegelikult oma põliselanike kaitsele kas otsesemal või ka varjatumal kujul, siis Eesti valitsus ei ole siiamaani väljastanud mitte mingisugust seisukohta, vaid valitseb mingisugune kummaline tardumus ja tundub, et kogu välispoliitika on endiselt orienteeritud Saksamaale."
"Kuid Saksamaa käitumine… Saksamaa ongi praegu Euroopa kõige suurem probleem. Saksamaal peavad tulema muutused, selleks et Euroopa Liit saaks edasi püsida võib-olla mõnevõrra muudetud alustel ja ka meie peaksime oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt selles protsessis kaasa olema ja kriitiliselt kaasa mõtlema."
"Selles olukorras tundub mulle, et teatud otsedemokraatia elemendid oleksid Eestis olulised. Me oleme tajunud, et Eesti valitsus on liialt Brüsseli keskvalitsuse mõju all. Me oleme liialt muutumas riigist osariigiks. Eesti poliitilise eliidi kohal võiks olla otsedemokraatia – referendumite – näol heidutus või lausa ähvardus: et kui minnakse oma järeleandlikkuses liiga kaugele, siis rahval on võimalik siin oma sõna sekka öelda," ütles Toomas Haug.