Sõiduki esmase registreerimise maksuks võiks transpordiameti ettepanekul kehtestada 1440 kuni 3600 eurot, millele võib lisanduda ka kuni 6000 eurone luksusautomaks. Mootorsõidukimaksu keskmine määr võiks olla 100–120 eurot aastas, kuid võiks küündida ka kuni 180 euroni, selgub transpordiametis valminud sõidukimaksude memost.
Dokumendi kohaselt tuleb konkreetsed maksumäärad läbi arutada, aga keskmised määrad võiksid anda nendest põhimõttelise aimduse, vahendab ERR.
"Ettepanek oleks luua Eestis esmase mootorsõiduki registreerimise maks uutele ja kasutatud sõiduautodele CO2-heitega üle 120 g/km ja kuni 3,5-tonnistele kaubikutele heitega üle 180 g/km, keskmise maksumääraga umbes 1800-2000 eurot sõiduki kohta," seisab memos.
Niisuguse maksu eesmärk on suunata maaletoodavate autode valikut ökonoomsemate autode suunas. Uusi sõiduautosid, mille heide jääb alla 120 g/km, maksustada ei kavatseta.
Aasta-, kuu- või päevapõhine mootorsõidukimaks sõiduautodele heitega üle 120 g/km ja kuni 3,5-tonnistele kaubikutele heitega üle 180 g/km oleks keskmiselt 100–120 eurot aastas. Aga näiteks 300 g/km heitega autode maksumäär oleks 180 eurot aastas.
Mootorsõidukimaksu kujundamisel peab amet otstarbekaks võtta aluseks inimestele juba tuttava liikluskindlustusele sarnaneva süsteemi, kus kasutajad saavad osta pileteid vastavalt sõiduki kasutusele kas päevaks, nädalaks, kuuks või aastaks. Seega saab inimene osta pileti erinevaks ajavahemikuks ja aastapilet on soodsam kui päevane. Samalaadne süsteem on kasutusel ka Soomes.
"Lisaks oleks otstarbekas siduda omamismaks eelduseks liikluskindlustuslepingu sõlmimisele – see tähendab, kui isik soovib näiteks kuuks sõlmida liikluskindlustuse, siis Liikluskindlustuse Fond (LKF) teeb esmalt päringu, kas selleks perioodiks on maks makstud, misjärel on võimalik isikul kindlustus vormistada," seisab memos.
Selleks, et mõjutada inimesi valima keskkonnasäästlikumaid autosid, peab amet mõistlikuks siduda ka mootorsõidukimaks auto CO2-heite näiduga.
Kui valitsus soovib täiendavalt maksustada ka luksussõidukeid, tuleks see transpordiameti hinnangul kehtestada CO2-komponendist eraldi, nii et see kehtiks nii kallitele elektriautodele kui ka luksuslikele sisepõlemismootoritega sõidukitele.
Luksusautona soovitab memo defineerida uut esmaselt registreeritud sõidukit, mille hind algab 60 000 eurost pluss käibemaks. Maksu ülempiiriks peaks olema sama, nagu CO2-põhisel maksul.
See tähendab, et kui auto maksab üle 60 000 euro, lisandub registreerimisele kuni 10 protsenti maksu, aga mitte rohkem kui registreeritava uue auto hind miinus 60 000 eurot korda 20 protsenti. Alates 90 000 eurost alates oleks seega täiendav maksumäär maksimaalne ehk 6000 eurot.
Kuna süsteemi rakendamisel võib tekkida risk, et autoomanikud hakkavad teistes riikides sõidukeid arvele võtma, soovitab amet selle vältimiseks siduda süsteem liikluskindlustuse tasumisega ehk kindlustust ei saa teha, kui maks on tasumata.
Nii saaks transpordiameti hinnangul mõjutada autoostjate valikuid selliselt, et Eesti sõiduauto- ja kaubikupark oleks 2030. aastaks 15–25 protsenti kütusesäästlikum praeguse trendiga võrreldes ning lisaks vähenevad transpordisektori CO2-heitkogused aastas kuni viiendiku võrra.
Esimestel aastatel võiks muudatuse tõttu koguda 120–140 miljonit eurot maksuraha, kuid edasisi prognoose memo ei sisalda. Kui Eesti sõidukipargi keskmine CO2-heide väheneb, kahaneb ka maksutulu.
Maksusüsteemi eesmärk on memo kohaselt mõjutada autoostjaid valima kütusesäästlikumaid ja väiksema CO2-heitega automudeleid. Samas ei peaks automaksu eesmärk olema sundida praegusi autoomanikke autost loobuma.
"Kui teravik suunata esmaselt registreeritavate sõidukite ja keskmisest oluliselt suurema heitega autode maksustamisele, vähendame negatiivset mõju sellele osale ühiskonnast, kellel pole autole alternatiivi," leiab transpordiamet.
Toimetas Martin Vaher