Musti inimesi pole Valges Majas väga pikka aega niiviisi avalikult alandatud kui pidi 21. mail üle elama Lõuna Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga.
2018. aastast ametis olnud Ramaphosa on vasakäärmuslik-progressiuskliku valitsuspartei Aafrika Rahvuskongressi (ANC) juht. Teda vaevas eksiarvamus, et sarnaselt korporatistliku maailmakorra riikide ühispartei poliitikutele võib ta õpetada Trumpi teemal, kuidas must rassism ei ole rassism, must korruptsioon korruptsioon ja buurid peavad apartheidi eest enda vara ja eluga vastutama. Millisel põhjusel nõudis ta kohtumist Ameerika Ühendriikide presidendiga. Tõenäoliselt nii halba väliskohtumist pole ükski LAV-i juht pidanud peale apartheidiaega ära kannatama, vahendab Epoch Times.
Ameerika Ühendriikide valitsus peatas 7. veebruaril koostöö LAV-iga ja otsustas, et musta rassismi ja vägivalla all kannatavad buurid saavad Ühendriikides soovi korral varjupaiga. ANC arvas, et buurid "põgenevad vastutuste eest" ja üritas nende lahkumist takistada. Millega kaasnes diplomaatiline vastasseis LAV-i ja Ühendriikide vahel. Mida Ramaphosa 21. mai kohtumisel üritas lahendada
"Sisuliselt oleme me siin, et lähtestada Ameerika Ühendriikide ja Lõuna Aafrika vahelised suhted," selgitas LAV-i president kohtumise eesmärki.
Vaatamata videotõestusele, milles LAV-i mustad poliitikud kutsusid üles valgeid tapma ja pakile tapetud buuri talunike piltidele, eitas Ramaphosa igasuguseid "valge genotsiidi" süüdistusi.
"Ma ei tea kus kohast ta mu numbri sai, kuid ta helistas mulle ja ma võtsin kõne vastu," selgitas Trump, kuidas kohtumine LAV-i presidendiga kokku lepiti. Ta lisas, et "teatud ringkondades peetakse teda [Ramaphosat] pisut vastuoluliseks".
Trumpi sõnul toimub LAV-is tohutul hulgal "halbu asju" ja antud teemadel peetakse Ramaphosaga eraviisiliselt aru.
12. mail jõudsid Ühendriikidesse esimesed LAV-i buuridest põgenikud.
LAV-i pealinnas Johannesburgis toimub novembris G20 kohtumine, millel Ameerika Ühendriigid ei osale, kuna LAV ajab muude jubeduste kõrval DEI ja Maa kliima käest ära päästmise asja.
Kuigi politoloogide sõnul pole kuskilt aru saada, et LAV oleks valmis oma Hiina Rahvavabariigi, Venemaa ja Iraani sõbralikku välispoliitikat muutma, soovis Ramaphosa ometigi kriisikohtumist Trumpiga. Põhjuseks on Ühendriikide kava kehtestada LAV-i suhtes peatselt veelgi karmimad sanktsioonid, mis võib tähendada Iraanile sarnaselt riigi eraldamist üleilmsest majandussüsteemist.
Toimetas Karol Kallas