Ukraina ja Ameerika Ühendriikide presidentide 28. detsembril toimunud kohtumise järgsel pressikonverentsil jäi kõlama mõte: Ukraina võiks kohe rahu teha, territooriumitest jääb see varem või hiljem ilma.
Ajakirjanik päris Ameerika Ühendriikide presidendilt Donald Trumpilt: "Mis on kõige pakilisemad teemad, mis seni pole lahendust leidnud?"
Trump vastas: "Maa. Osa sellest maast on juba vallutatud. Teatud osa üle võidakse vaielda. Mis lähikuude jooksul võidakse vallutada… [Ukraina jaoks] oleks parem kui see kohe tehingu ära teeks [rahu sõlmiks]."
Tegemist on tõenäoliselt ühe olulisema Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vaheliste kõneluste järgse seisukohaga.
Venemaal läheb lahinguväljal, majanduslikult ja strateegilises plaanis märksa paremini kui Ukrainal ning seda toetaval Euroopal. Vladimir Putini režiim on "kanna maha vajutanud" ja ei kavatse enne rahu sõlmida kui pole täidetud selle "strateegilisi eesmärke". Ukraina territooriumite mõistes tähendavad Venemaa "strateegilised eesmärgid", et Ukraina peab loobuma Hersoni-, Zaporižžja-, Donetski- ja Luhanski oblastitest.
Trump andis mõista, et kui Ukraina kohe rahu ei sõlmi, siis jääb see paari kuu jooksul tõenäoliselt osutatud piirkondadest nagunii ilma, millega kaasnevad kuus mitmekümne tuhande inimeseni ulatuvad kaotused.
Azovi üksuse asutaja Andri Biletskõi lubab, et võimalikku sõjategevuse peatumist kasutatakse sõdurite väljaõpetamiseks ja uute teadmistega varistamiseks. "Olukord Venemaal muutub varem elik hiljem märksa hullemaks, mille Ukraina kasutab ära," rääkis Biletskõi uudistekanalile PolitNavigator.
Üks põhjus, miks Venemaa pole valmis Ukrainaga vaherahust rääkima, on just arengud, millele osutab Azovi asutaja: Ukraina ja Euroopa kasutavad seda ära enese kogumiseks ja relvastumiseks.
Toimetas Karol Kallas