Eesti välisministri Margus Tsahkna sõnul on NATO riikide pinnal plahvatavad Ukraina droonid hind, mida tuleb maksta Venemaa rafineerimistehaste ja sõjabaaside hävitamise eest.
Ukraina on viimastel kuudel märkimisväärselt suurendanud nõndanimetatud süvalöökide, mis ulatuvad sadade kilomeetrite kaugusele Ukraina rindejoonest, hulka Venemaale. Viimane vastab elektroonilise segamise ja teiste vastumeetmetega, seda eriti droonide puhul, mis ründavad Peterburi sadamat, mille tõttu mõned droonid kalduvad kursilt kõrvale ja plahvatavad NATO riikide territooriumil, kirjutab Finacial Times.
"Loomulikult ei ole me [nende vahejuhtumite tõttu] õnnelikud," rääkis Tsahkna FT-le. "Kuid me ei ütle Ukrainale, et nad lõpetaksid. Tegemist on [Vladimir] Putini jaoks eluliselt tähtsate objektidega."
Lätis langes eksinud Ukraina droonide tõttu valitsus.
Venemaa väidab, et Balti riigid lubavad Ukraina droonidel kasutada enda õhuruumi. Tsahkna sõnul on sellised väited "naeruväärsed" ja tingitud Kremli meeleheitest.
"Me teame, et toon Putini ümber on viimase kahe ja poole kuu jooksul muutunud … See pole enam nii optimistlik. Peamine põhjus on majanduses ja osutatud süvalöökides."
Ukraina ühismeedias nimetatakse sellised süvalööke sageli "süvasanktsioonideks", mida FT kinnitusel Tsahkna imetleb.
Välisministri sõnul on siiski ennatlik arvata, et Putin on nüüd valmis läbi rääkima. Selle asemel Venemaa president hoopis suurema tõenäosusega kahekordistab enda strateegilisi vigu. Senised Euroopa riikide üritused Venemaaga suhelda on tema sõnul ekslikud.
"Putin on viimase kuu jooksul üritanud hakata Euroopaga läbi rääkima. See on ainult aja võitmiseks. Ta tahab kasutada Euroopat ära võimalusena võita aega. Lõhestada Euroopat."
Tsahkna sõnul lootis Kreml tõmmata Euroopa võimud kõnelustesse pigem "vahemeestena" kui Ukraina toetajatena. Kui keegi on vahetalitaja, siis peaks ta olema erapooletu. Mis on väga ohtlik rada ja tõenäoliselt mõned liiduvabariigid oleksid selliste arengute poolt.
Norra politoloog Glenn Diesen kommenteerib Tsahkna seisukohti: "Eesti paistab olevat innukas vallas, et anda Venemaale kõik õigustused, et see annaks [mõnele NATO riigile] vastulöögi. Samuti, peale neli ja pool aastat diplomaatia boikoteerimist arvab Eesti jätkuvalt, et ikka veel on Venemaaga suhtlemiseks liiga vara."
Toimetas Karol Kallas