Uus koalitsioonilepe lubab alates 2020. aasta 1. jaanuarist oma pensioniraha välja võtta, ümber investeerida või edasi koguda. Tuleva tulundusühistu juhatuse liige Tõnu Pekk leiab, et valitsusel on prioriteedid sassis ja inimesed hoopis kaotavad oma aega ja raha.
Isamaa üks põhilubadus muuta pensioni II sammas vabatahtlikuks saab sõlmitud koalitsioonileppe järgi täidetud. Uuest aastast on igal kodanikul võimalik oma rahaga ümber käia märksa avaramalt kui seni:
- Jätta raha II sambasse ja jätkata kogumist nagu siiani.
- Jätta raha II sambasse, kuid avada selle kõrval investeerimiskonto, kuhu edaspidi raha igakuistelt sissetulekutelt koguda (2-4%).
- Kanda kogu raha II sambast investeerimiskontole, kuhu hakkab laekuma ka tulevane hoius.
- Võtta raha välja (väljamakstavalt summalt tuleb tasuda tulumaks).
Vt Äripäev 06.04.2019.
Ühtlasi lubab lepe vaadata üle pensionifondide haldustasud, teise samba väljamaksete korra pensioniikka jõudmisel ning kindlustuslepingute sõlmimise ja lõpetamise tingimused.
"Midagi konkreetset veel paigas ei ole. Seadust alles hakatakse välja töötama," sõnas isamaalane Priit Sibul Objektiivile telefonis.
Uus süsteem neelab inimeste aja ja raha
Tuleva fondi juhatuse liige Tõnu Pekk leiab, et uue valitsuse kava vaid loob keerulisi valikuid II sambas juurde. "Sellest võidavad pikas plaanis finantsvahendajad ja kaotavad inimesed," kirjutab Pekk Tuleva blogis.
Kohustuslikule sambale alternatiivsete kogumisvõimaluste asemel on Pekki arvates märksa olulisemad probleemid pensionifondide kõrged tasud ja raha rööviv väljamaksete kord. Kuid nende küsimuste lahendamise asemel kavatsevad poliitikud selle aasta lõpuni tegeleda II sambasse keerukuse juurde loomisega.
"Arvan, et koalitsioonileppes on prioriteedid sassis," leiab ta.
Võidavad pangad
Kuidas pealtnäha rohkem valikuvabadust pakkuv süsteem hakkab tegelikult kulutama senisest rohkem inimeste aega ja raha:
- Juba täna raiskavad pangad suure osa pensionifondide valitsemistasust turundusele.
- Tulevikus kulub erinevate investeerimistoodete reklaamile veel rohkem raha ja see tuleb inimeste taskust.
- Pensionifondide tasud on täna liiga kõrged, aga vähemalt üsna hästi võrreldavad.
- Muude investeerimistoodete tasud, mida pangad pakuvad, on valdavalt veel suuremad.
- Reguleerimata finantstooted on tihti hinnastatud selliselt, et võimatu on kokku arvutada, kui palju rahast igal aastal vahendustasudeks kaob.
- Tuleb arvestada erinevate maksudega täna ja tulevikus. Valikuid võrrelda on kokkuvõttes võimatu.
Allikas Tõnu Pekk, Tuleva fondi juhatuse liige
Pensionisambast veelkord: suurem isiklik finantsvabadus või häving meie lastele?