Pensionisambast veelkord: suurem isiklik finantsvabadus või häving meie lastele?

Foto: Scanpix/Objektiiv

Eile õhtul debateerisid ERRi “Esimeses stuudios” Jürgen Ligi ja Priit Sibul pensioni II samba vabatahtlikuks muutmise üle. Isamaa lubab suuremat vabadust isiklike finantside paigutamisel, “Oravad” näevad otsuses tulevaste pensionäride vastutustundetut vaesussesse heitmist.

Isamaa peasekretär Priit Sibula sõnul koalitsioonikõnelustes lõpliku kokkulepet ei ole, kuid praeguse seisuga liigutakse pensioni II samba vabatahtlikuks muutmise – aga mitte kaotamise – suunas. Reformierakondlase Jürgen Ligi leiab, et tegu on vormuva koalitsiooni kõige küünilisema otsusega.

Vaata täispikkuses saadet SIIT.

Riik, pangad või kodanikud – kelle huvid ennekõike?

Sibula sõnul tuleks sundsamba asemel luua vabatahtlik investeerimiskonto. Pealegi annab kindlustunde tuleviku ees teadmine, et Eesti on ühe suurima kinnisvara- ja maaomanike osakaaluga riike.

Senise pankade kriitika taga näeb Sibul finantsasutuste endi huve. “Eesti suurim pensionifond, kus on üle 144 000 inimese raha ja mis on kasvatanud tootlust 250 miljoni euro võrra, võtab teenustasuna endale 30 protsenti ehk 69 miljonit eurot – nende mure on arusaadav,” leidis SIbul.

Ligi sõnul teenib II samba vabatahtlikuks muutmine jällegi riigi huvisid. Esmalt saadakse väljamaksete pealt suur summa tulu- ja sotsiaalmaksu, lisaks kasvaks raha vallandumisel tarbimismaksudelt saadav summa. Pealegi võib riik kasutada osa rahast võlgade katmiseks.

“Sammas praegusel kujul on riskivaba ja profesionaalne säästmine. Alates 2000-ndate algusest on fond andnud reaaltootlust 1%, koos inflatsiooniga 4%. Tavainimene ei suuda oma säästudele sellist tootlust tekitada. Selleks on vaja professionaalsete investorite otsuseid,” põhjendas Ligi oma seisukohta.

Fondi investeerimispiirangud liiga ranged 

Vandeadvokaat Risto Agur, kolme lapse isa, nõustus Jürgen Ligi argumentatsiooniga.

“Kahjuks valdav enamus kodanikke ei suuda inimloomuse nõrkusest tulenevalt end piisavalt distsiplineerida ja vabatahtlikult igakuiselt isegi nii vähe kui 2% oma sissetulekust kõrvale panna. Veel kaheldavam on oskus investeerida, mistõttu riik peaks hoidma II samba kohustuslikuna,” kirjutas Agur oma Facebooki seinal.

Samas leidis Agur, et süsteem vajab parandamist selles osas, et vähendada investeerimispiiranguid ja luua rohkem valikuvariante, millisesse fondi investeerida. Viimane looks fonditurul tihedama konkurentsi, misläbi püsiksid fondivalitsejate püsitasud väiksemad ja oleksid rohkem seotud fondi tootlusega. Ühtlasi oleks väljamaksete tegemine lihtsam.

“Aga süsteemi vabatahtlikuks muutmine on tõesti halb mõte. Seda kinnitab kasvõi III pensionisamba “edu” või kui palju inimesi on Eesti kapitaliturule vabatahtlikult investeerinud,” leidis Agur.

Populaarse Facebooki grupi Finantsvabadus üks loojatest Jaak Roosaare sõnas Objektiivile, et ei pea riiki usaldusväärseks hoiustajaks ja parem on see raha süsteemist välja võtta.

Samas on investorile väheusutav, et inimesed oma pensionisäästud oskuslikult investeeriksid või vabatahtlikult investeerimiskontole paigutaksid, nagu eeldab isamaalane Sibul.

“Vaadates kui kehvad kogujad on inimesed III sambasse, siis ilmselt tehakse “Seederit” ja investeeritakse see raha lastesse ja suvilasse,” oletas Roosaare.

Tuleva tulundusühistu juhatuse liige Tõnu Pekk leiab, et II pensionisammast ei tasu selle arvukatest nõrkustest hoolimata kaotada. Foto: Scanpix

Tasud kõrged, tootlus väike

Tulundusühistu Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk kiitis praeguse pensionikogumissüsteemi automatiseeritust. Samas on süsteemil mitmeid puudusi, millest Pekk räägib vastusena saadetud värskes blogipostituses.

Sarnaselt Indrek Neiveltile (vt “Miks on meie kogumispension väiksem kui rootslastel?”) heidab Pekk ette liiga kõrgeid valitsemistasusid, mis neelavad tootluse. “Makstes kõrget tasu, saavad inimesed kehvemat, mitte paremat teenust,” nentis ta.

Teiseks, pensionile jäädes sõlmib iga inimene kohustusliku kindlustuslepingu. Sellega saab eestlane igast II sambasse kogutud eurost 40-60% väiksema pensioni kui Rootsis.

Riigikogu otsus sundida panku vähehaaval fondide tasusid langetama on samm õiges suunas. “Kuid tasud peavad langema kordades kiiremini,” leidis Pekk.

Sellest hoolimata ei pidanud Pekk õigeks II samba vabatahtlikuks muutmist ehk asendamist teiste investeerimisfondidega. Viimasega kaasneks risk, et inimestele müüakse veel kulukaimaid ja kehvemaid investeerimistooteid.

“Paljudele oleks kasulikum pensionifondis edasi koguda, sest “nõustajateks” maskeeritud müügiagendid meelitavad ostma teisi riskantseid, kõrgete kuludega investeerimistooteid,” hoiatas Pekk.

ANDKE OMA PANUS OBJEKTIIVI TÖÖ JÄTKAMISEKS!

Tehke oma annetus kohe täna, et Objektiivi missioon saaks edasi kesta!