Twitteri paljastuste raames ilmus 29. detsembril ülevaade, milles selgitatakse, kuidas USA sisejulgeolekuministeerium käitas tohutut vabaühenduste ja ülikoolide tsensuurivõrgustikku.
Tsensuurivõrgustiku tausta avab Hawaii uuriv ajakirjanik, kes kasutab "kunstnikunime" Suur Kanekoa (Kanekoa The Great).
Mõned julgeolekuametnikud võtsid peale esimesi Twitteri paljastusi ette vaidlemise Elon Muskiga, mille peale viimane leidis, et Ameerika Ühendriikide küberjulgeoleku ja infrastruktuuri turvalisuse amet (Cybersecurity and Infrastructure Security Agency; CISA) peab üleval "propagandavõrgustikku".
Sisejulgeolekuministeeriumi (Department of Homeland Security; DHS) tsensuuriühistu kasutas 120 analüütiku teeneid, et tsenseerida nii valimiste kui Covid-19 teemal miljoneid sotsiaalmeediapotsitusi.
DHS tellis allhanke korras tsenseerimise teenuse sisse Valimistemoraali partnerluselt (Election Integrity* Partnership; EIP), mis koosnes neljast organisatsioonist: Standfordi Interneti Jälgimiskeskusest (Stanford Internet Observatory; IO); Washingtoni Ülikooli Teadliku Avalikkuse Keskusest (University of Washington's Center for an Informed Public; CIP); Atlantic Councili Digitaalse Kohtuekspertiisi Uurimislabor (Atlantic Council's Digital Forensic Research Lab; DFR) ja "internetiajastu kartograafist" Graphika.
Ameerika Ühendriikide 2020. aasta presidendivalimiste ajal:
- 120 analüütikut jälgisid 15 ilmavõrguplatvormi.
- Kokku 22 miljonit säutsu said külge sildi "väärteave".
- Sihikule võeti terved "väärteabe narratiivid", mille levik erinevatel platvormidel pea täielikult peatati.
EIPi käsitluses olid kõik väärtebae levitajad poliitiliselt parema ilmavaatega.
Selline orwelliaanlik kõnekontrolli võrgustik riputas tahtliku ja tahtmatu väärteabe (dis- ja misinformation) levitaja sildi külge lisaks suurele hulgale populistlikele-parematele YouTube'i kanalitele, mille hulgas olid näiteks @scrowder, @BlazeTV, @JudicialWatch ja isegi Vabariikliku partei kanal @GOP War Room.
Internetivabaduse Sihtasutus (Foundation For Freedom Online; @FFO_Freedom) käsitleb põhjalikult sellist USA valitsuse poolset tsensuuriteenuse sisseostmist avaliku- ja erasektori koostöövõrgustikelt. FFO asutaja Mike Benz avaldas ülevaate tsensuuriga seotud inimestest ja kuidas 40 miljonit dollarit maksumaksja raha on kulutatud siseriiklikule tsensuurile.
DHSil õnnestus vähehaaval ära korrumpeerida CISA tegevus, kui kodumaal levivast väärteabest tehti rünnak "olulise tähtsusega tunnetustaristu" (critical cognitive infrastructure) vastu.
Kuid CISAl oli sõnavabadust puudutava USA põhiseaduse esimese paranduse probleem. Ameerika Ühendriikide valitsusel pole õigust kustutada ilmavõrgust miljoneid valijaid ainult nende valimiste teemaliste arvamuste pärast. Selle tõttu oli CISAl vaja kaastöölisi erasektorist, kes musta töö ära teeksid, mis on hetk, kus mängu astus EIP.
CISAl polnud samuti raha ja õiguspärasust, et sooritada suuri tsensuurioperatsioone viisil, et sellele ei järgneks tõsiseid tagajärgi. Nii hakkas CISA tegema koostööd EIPiga, mis "aitas valitsust asjades, mida see ise ei tohtinud teha".
Kes on need bürokraadid, keda mitte keegi ei ole nende ametisse demokraatlikult valinud ja kes mängivad ühekorraga kohtunikku, vandemeeste kogu ning timukat? Kes soovivad kontrollida miljonite ameeriklaste mõttemaailma?
CISA poole pealt on selleks toonane (2020. a valimiste) aegne direktor Cris Krebs.
Krebs on poliitiliselt äärmiselt pahemale kaldu ja pooldab kodumaist tsensuuri:
- Ta nimetas president Donald Trumpi julgeolekuohuks.
- Ta oli rahul Hunter Bideni rüperaalist paljastnud Bidenite klanni korruptsiooni tsenseerimisega.
- Tsenseeris innukalt Covid-19 ja valimisi puudutavat teavet.
- Nõudis juristidelt ja arstidelt tegevusloa äravõtmist.
- Soovis konservatiivse ajakirjanduse pankrotistumist.
Endine Facebooki turvalisuse valdkonna juht Alex Stamos asutas tsensuurivõrgustiku EIP ja Krebs on tema äripartner.
Stamos on mõttekodade Välissuhete Nõukogu (Council on Foreign Relations; CFR) ja Aspeni Instituudi liige, ta on IO (Stanford Internet Observatory) direktor ja talle meeldib tsenseerida enda poliitilisi vastaseid.
2021. aasta jaanuaris võrdles ta "rohkem kui pooli Kongressi vabariiklastest saadikuid" ISISega.
Ta nõudis, et Verizon, AT&T ja Comcast (Suured USA kaabelisidevõrgud) lõpetaksid OANNi ja Newsmaxi (konservatiivsed uudistekanalid) näitamise:
Me peame peame lõpetama nende konservatiivsete arvamusliidrite ligipääsu sellistele suurtele auditooriumitele.
Kate Starbird on Washingtoni Ülikooli Teadlikku Avalikkuse Keskuse juht ja CISA tahtliku väärteabe (disinformation) alamkomitee liige.
Ameerika Ühendriikide valitsuse teadusrahastust on tema keskuse tööd rahastatud alates 2013. aastast.
Starbird kasutab tsensuuriks inimeste jälgimiseks kohendatud võimekat kunstteadvuse lahendust, mis on oskab ühe narratiivi põhjal koostada tervete võrgustike kaarte.
Selline võimekus lubas EIPil jälitada kõiki postitusteahelaid, mida see pidas "valenarratiiviks" ja süstemaatiliselt tsenseerida suures mahus terveid uskumustesüsteeme:
2018. oktoobris soovitas Starbird oma Facebooki järgijatel valida demokraate, et võtta Trump vastutusele "korruptsiooni ja [Venemaa] koostöö" ja "rassistliku ning LGBT-vastase tegevuskava" eest.
Tema sõnul ei ole Trumpi "rahvuslus" sama mis "isamaa armastus", vaid tähendab hoopis "valgete ülemvõimu".
Starbird on CISA väärteabe nõukogu üks juhtidest, seda koos hiljuti vallandatud Twitteri juristi Vijaya Gaddega, kes sai kuulsaks Trumpi Twitterist väljaheitmisega ja Muski kavale lõpetada Twitteris kasutajate tsenseerimine sõrgade vastu ajamisega.
Graham Brookie juhib Atlantic Councili Digitaalse Kohtuekspertiisi Uurimislaborit ja Barack Obama valitsuse ajal oli ta Rahvusliku Julgeolekunõukogu liige.
Atlantic Council on NATO mõttekoda, kuhu kuulub seitse elus olevat endist Luure Keskagentuuri (CIA) direktorit.
Brookie, kes on valitsuse käest palka saav väärteabe ekspert, pühendas suure osa ajast, kui Trump elas Valges Majas, valejutu ajamisele, nagu Ameerika Ühendriikide president oleks Venemaa agent, keda kontrollib Vladimir Putin.
2020. aasta oktoobris nimetas Brooke Hunter Bideni rüperaali paljastust "tõestamata väärteabe infopesuks".
Kui rahvusliku julgeoleku nõunik (DNI) John Ratcliffe tunnistas, et süler kuulus tõepoolest Hunter Bidenile, siis Brookie seadis Ratcliffe'i usaldusväärsuse avalikult kahtluse alla ja süüdistas teda "luureandmete politiseerimises".
Kõlab uskumatult, kuid Atlantic Councili väärteabe laboratoorium, millele DHSi poolt anti ülesanne tsenseerida 2020. aasta valimisi, säutsus mõned päevad enne valimisi oma direktori vastikustunnet presidendi vastu:
Trump on kindlalt kõige märkimisväärsem valimiste teemalise tahtliku väärteabe kiirendaja ja võimendaja.
Facebookimaailma ohtude analüüsi valdkonna juht Ben Nimmo on ühtlasi Graphika tsensuuriülemus ja lisaks Atlantic Councili DFR Laboratooirumi vanemteadur.
Varem oli ta NATO pressiohvitser ja lühikest aega tegutses Ühendkuningriigi Institute for Statecraft (Riigijuhtimise kunsti instituut) mõttekoja vanemteadurina.
"Donald Trumpil on õigus, et keegi üritab väärata USA valimisi, kuid see ei ole Hillary Clinton: see on Kreml ja Trump on selle kaastööline, kas ta siis saab sellest ise aru või ei saa," hädaldas Nimmo 2016. aastal.
Pentagon andis Graphikale 2021. aastal tsensuuri mahu suurendamiseks viis miljonit dollarit.
2019. aasta juunis toimunud Atlantic Councili konverentsil õpetas Nimmo ajakirjanikke, kuidas Trumpi säutsudes ja Brexiti reklaamides "väärteavet" ära tunda.
Tuntud ajakirjanikke paluti lehvitada Trumpi säutsude ja Brexiti loosungite saateks plakatitega, millele oli kirjutatud "pullikaka".
EIP seletas "delegitimeerimise" (mitte õiguspäraseks muutmise) mõiste lahti kui väljaütlemised, mis "tekitavad kahtlusi" valimisprotsessi või tulemuste suhtes.
Sellise määratluse ajel pandi toime 72 protsenti tsensuuritegudest ja piirati rohkem kui 99 protsendi sotsiaalmeedia postituste levikut, mille narratiiv keskendus valimismasinatele ning kirja teel hääletamisele.
Tõsiasi on see, et peale 2016. aasta valimisi lubati vasakpoolsetel arutleda valimismasinate haavatavuste teemal, kuid parema ilmavaatega kasutajad said sotsiaalmeedia keelu, kui 2020. aastal osutasid valimismasinate samadele nõrkusele.
EIP tegi koostööd suurte tehnoloogiaettevõtetega ja süstemaatiliselt tsenseeris väärteabena kirja teel hääletamise osas kahtluste esitamist.
Organisatsioon tegi koostööd demokraatidega ja nad hakkasid narratiivi tasemel tsenseerima kirja teel hääletamise kriitilist sisu ennetavalt juba viis kuud enne 2020. aasta valimisi.
Poliitiline nomenklatuur ja pahempoolsed kasutasid Covid-19 kriisi ära, et sundida üle riigi võimalikult suurt hulka inimesi kirja teel hääletama ja kirja teel antud häälte arv kasvas võrreldes 2016. aasta 28,8 miljoniga 2020. aastal 66,4 miljonini.
Kui 2016. aastal andis Demokraatide poolt kirja teel hääle 26 protsenti valijatest, siis 2020. aastal oli see 60 protsenti. Vabariiklaste kirja-häälte arvu osakaal kasvas 21 protsendilt 32 protsendini.
Lühidalt: 37 miljonit kirja teel antud lisahäält kallutasid 2020. aasta valimised EIPi soovitud kandidaadi heaks.
Euroopas on 74 protsendis riikides kodanikele, kui nad elavad kodumaal, kirja teel hääletamine keelatud. Kirja teel hääletamise on turvalisuse kaalutlustel ära keelanud ka Brasiilia, Venemaa, Iisrael, Mehhiko ja rida muid arenenud riike.
2020. aastal avaldati teadusuuring pealkirjaga: "Miks suurem osa riikidest ei luba kirja teel hääletamist: nad on täheldanud tohutuid valimispettuste probleeme".
Varasematel aastatel on kirja teel hääletamisega kaasnevatele valimispettustele osutanud nii New York Times kui Slate.
Sõltumata kellegi arvamusest valimismasinate ja kirja teel hääletamise suhtes, on üheselt selge, et kirjeldatud erasektori ning riigiametite koostöös loodud tsensuurivõrgustik korraldas koos suurte tehnoloogiaettevõtete ja süvariigiga vandenõu eesmärgiga lämmatada aus ning mõlemaid pooli kaasav, arutelu.
Alates 2021. aasta veebruarist laiendas EIP oma tsensuuriteemade ringi Covid-19 puudutavale väärteabele.
DHSi toetusel tegutsev tsensuurivõrgustik käivitas Viiruslikkuse Projekti (Virality Project), mis on koostööraamistik, kuhu on hõlmatud EIP ja Kodakondsuse Algoritmilise Läbipaistvuse Instituudi Rahvuslik Nõukogu (National Conference on Citizenship's Algorithmic Transparency Institute), New Yorki Ülikooli Sotsiaalmeedia ja Poliitika Keskus (New York University's Center for Social Media and Politics) ning New Yorki Ülikooli Tandoni Insenerikool (Tandon School of Engineering).
Tsensuurikonsortsium jälgis kõigil suurematel tehnoloogiaplatvormidel "võtmetähtsuega avaliku elu tegelaste ja mõjukite (influencer) otsisõna põhiseid päringuid ning klastripõhiseid kogukonna nimekirju". Nimetatud võrgustik tsenseeris terveid narratiive, mis seadsid kahtluse alla mRNA vaktsiinide turvalisuse, tõhususe ja vajalikkuse.
Maddie de Garay on 12-aastane tüdruk, kes osales Pfizeri vaktsiinikatsetuses ja ta jäi halvatuks 12 tundi peale Pfizeri vaktsiini manustamist.
Pfizer nimetas seda "kõhuvaluks".
Pfizeri asepresident teatas: "Väide, et tütarlapse tervis sai kahju vaktsiini tõttu, pole tõestatud."
Viiruslikkuse Projekti käesoleva aasta aprillis avaldatud aruandes kirjutatakse:
Ideest, et loomulik immuunsus on vaktsineerimise immuunsusest ülimuslikum, on saanud poliitiline jutupunkt, mida kasutatakse korduvalt paremale kaldu poliitiliste mõjukite poolt, hoolimata asjaolust, et sellel pole piisavalt teaduslikke põhjendusi.
DHSi tsensuuri võrgustik väidab, et mRNA vaktsiinide ohtlikkuse kohta pole mingeid märke VAERSi, EudraVigilance'i ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) VigiAccessi andmebaasides ning Ühendkuningriigi Kollase Kaardi aruandekeskkonnas.
VAERSI Covid vaktsiinide kõrvalmõjude numbrid. Teadusuuringud näitavad, et kuni 90-protsenti süstide kahjulikest mõjudest võib jääda registreerimata.
Veelgi põhjalikumalt kirjutab Kanekoa teema lahti oma Substacki kanalis.
Toimetas Karol Kallas