Šveitsis Bürgenstocki luksuskuurordis toimunud Ukraina kõrgetasemelises rahujututoas korrati Ukraina poole jutupunkte. Kuna kokkusaamiselt puudusid Venemaa ja Hiina Rahvavabariik, siis mingeid olulisi arenguid kohtumine kaasa ei too.
Šveits saatis välja kutse 160 maailma riigile, et need osaleksid 15.–16. juunini toimuval maailma riigijuhtide Ukraina rahukohtumisel. Kutset ei saadetud teiste hulgas sõja ühele poolele, Venemaale. Kui veel aprilli lõpus lubas kohal olla rohkem kui sada riiki, siis osalejaid oli lõpuks alla saja. Puudujatest torkas kõige teravamalt silma Hiina Rahvavabariigi eemalolek.
Ukraina ametiaja ületanud president Volodõmõr Zelenskõi pidas 15. juunil kokkutulnutele mõneti reaalsusest irdunud kõne. Tema sõnul lepivad rahukonverentsile kokku tulnud riigid kokku, kuidas Ukraina sõda peab lõppema, need mõtted edastatakse Venemaale, mille järel toimub teine rahukonverents "kus me kinnitame sõja päris lõpu".
Ukrainat toetavate maailma riikide sõnul peab sõda lõppema "Zelenskõi rahukava" järele, mis koosneb kümnest punktist:
- Radiatsioon ja tuumaturvalisus.
- Toiduturvalisus.
- Energiaturvalisus.
- Kõikide vangide ja küüditatute vabastamine.
- ÜRO harta kehtestamine, Ukraina riikliku terviklikkuse ja maailmakorra taastamine.
- Venemaa vägede väljaviimine ja vaenutegevuse peatamine.
- Õiglus (Venemaa sõjakuritegudele tuleb korraldada tribunal ja see peab kõik kahjud hüvitama).
- Kohe tuleb hakata keskkonda kaitsma.
- Konflikti laienemise ära hoidmine.
- Mõlemad pooled peavad [rahulepinguga] kinnitama, et sõda on lõppenud.
Šveitsi kõrgetasemelisel Ukraina rahu tippkohtumisel osalenud riigid üllitasid ühisavalduse, milles tehti suuri sõnu kannatuste ja "rahvusvahelise õiguse" teemal ning nõuti rahu sobitamist Ukraina tingimustel.
Jätkuvalt nõuti, et rahu saab sõlmida ainult siis kui Ukraina jääb oma 1991. aasta piiridesse.
Rõhutati kolme Ukraina rahukava punkti:
- Tuumaturvalisus.
- Toiduturvalisus (Ukraina peab saama toiduaineid toota ja eksportida).
- Sõjavangid ja Ukraina tsiviilisikud, sealhulgas lapsed, tuleb vabastada.
Ühisavalduses räägitakse "kõigi osapoolte kaasamisest": "Me usume, et rahuni jõudmine nõuab kõigi osapoolte kaasamist ja dialoogi. Meie, sellepärast, otsustasime astuda tulevikus konkreetseid samme eelpoolnimetatud valdkondades, millesse edaspidi kaasatakse kõigi osapoolte esindajad." Rahujututoa korraldajad ei kutsunud kokkusaamisele Venemaad.
Kokkutulnuid üritasid "maa peale tagasi kutsuda" Saudi-Araabia ja Türgi, mille esindajate sõnul tuleb sõja lõpetamiseks Ukrainal teha "raskeid järelandmisi".
Rahukohtumise eel esitas Venemaa oma seisukohad, kuidas Ukraina sõja saaks hoobilt lõpetada. Suurimaks nõudmiseks on, et NATO loobuks Ukraina kaasamise mõttest. Zelenskõi lükkas Venemaa ettepaneku rahukõneluste alustamiseks tagasi.
Vaatlejate sõnul ei arva ükski täie mõistuse juures olev NATO riigi poliitik, et Ukrainast võiks saada, vähemalt selle praeguses olukorras, sõjalise liidu liige. Venemaa rahuläbirääkimiste ettepaneku tagasilükkamine polnud ilmselt kõige mõistlikum, sest ei Ukraina, ega selle toetajate positsioonid pole täna kiita. Sõja edasine käik pole ennustatav, Venemaa on tuumariik, selle sõjamasin töötab üha tõhusamalt ja riik on võimeline sõjas ohverdama kordi suuremal hulgal elavjõudu ning tehnikat. Venemaad toetab Hiina RV, sanktsioonid laastavad Euroopa majandust, samal ajal Venemaa majandus kasvab ja läbirääkimistel oleks Venemaa ilmselt teinud teatud järelandmisi.
Suuremal osal Euroopa Liidu elanikest paistab olevat Ukraina sõjast villand, mis paratamatult jõuab ühel või teisel viisil peavoolu poliitikasse.
Rahujututoa suurimaks saavutuseks jäi Ameerika Ühendriikdie asepresidendi Kamala Harrise lubadus anda Ukrainale veel poolteist miljardit dollarit.
Toimetas Karol Kallas