
Koos sõjaga ei kaota Ukraina ainult territooriume ja sõdureid. Järk-järgult on haihtumas terve põlvkond noori inimesi.
Koos uue kooliaasta algusega saab järjest selgemaks, et Ukrainast lahkub jätkuvalt suurel arvul noori, kellest paljud ei pruugi enam kunagi tagasi tulla, vahendab Kyiv Independent.
Peamiselt on lahkumise põhjuseks asjaolu, et välismaal on turvalisem.
Ukraina riigil ei ole täielikku ülevaadet kui palju kooliõpilasi on lahkunud, sest vormiliselt on hulk lapsi jätkuval Ukraina koolide nimekirjas ja õpivad välismaal kaugõppe teel. Millest hoolimata on ametnikud viimastel aastatel pidanud tunnistama, et kooliaasta lõpuks on klassides märksa vähem lapsi kui aastat alustas.
Riigi haridusombudsmani Nadja Leštšiki sõnul on tegemist siiski tõsisemate rahvastiku arengutega. 2022. aasta alguses elas Ukrainas ligi üheksa miljonit noort inimest. 2024. aastaks oli neid järel kuus miljonit. Kui sellised arengud peaksid jätkuma, hindab Ukraina Demograafia Instituut, et 2030. aastaks elab riigis alla viie miljoni noore.
Mõttekoja Info Sapiens 2023. aastal avaldatud uuringu kohaselt väitsid 66 protsenti välismaal elavaid noori ukrainlaseid toona, et nad soovivad kodumaale tagasi pöörduda. 2024. aastaks langes see näitaja 32 protsendini.
Sõda ja sellega seotud turvalisuse küsimused on kõige suurem põhjus, miks noored ukrainlased riigist lahkuvad. Noorte poiste jaoks on teema märksa tõsisem: kuigi sõjaväeteenistus algab 25. eluaastast, on noortel meestel alates 18. eluaastast keelatud riigist lahkuda. Kartes laste sõtta saatmist saadavad paljud vanemad oma lapsed antud põhjusel ennetavalt välismaale. Milleks on olemas isegi ettevõtted, kes ajavad korda paberimajanduse ja otsivad poistele riigi ja kooli. Oma osa on selles asjaolus, et paljud riigid pakuvad Ukraina põgenikele sobivaid toetusprogramme.
28. augustist hakkas samas kehtima uus seadus, mis lubab noortel meestel vanuses 18–22 aastat vabalt Ukrainast lahkuda.
Lisaks elavad vähemalt 600 000 Ukraina kodakondsusega noort Venemaa poolt okupeeritud aladel Donetski, Hersoni, Luhanski, Zaporižžja oblastites ja Krimmis. Ukraina ametnike sõnul on need noored Venemaa propaganda küüsis, paljud lähevad tõenäoliselt edasi õppima Venemaale ja neist saab Venemaa ühiskonna osa.
ÜRO põgenikeagentuuri hinnangul lahkus Ukrainast 2025. aasta esimestel kuudel kuskil 100 000 inimest. Euroopa Komisjoni andmetel elab Euroopa Liidus 2025. aasta maikuu seisuga 4,3 miljonit ajutise kaitse saanud ukrainlast. Oodatakse, et see number langeb 2026. aastal 3,8 miljonini.
Kõigele lisaks näitavad 2024. aasta esimese poole andmed, et suremus oli riigis sündimusest kolm korda suurem ja maailma viljakuse tabelites on Ukraina pea viimasel kohal.
Tagasi pöördumiseks eeldavad välismaal elavad ukrainlased eelkõige julgeolekut, mida riik täna tagada ei suuda.
Toimetas Karol Kallas