Saksamaal ilmunud ülevaates väidetakse, et 2022. aasta märtsis olid Ukraina ja Venemaa valmis sõlmima rahu, kuid Ameerika Ühendriikide ning Ühendkuningriigi valitsused soovisid Venemaaga sõdida.
Ülevaate autorid:
Michael von der Schulenburg on endine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri asetäitja ja üle 34 aasta ÜRO-s töötanud kõrge ametnik. Lisaks oli ta ametis OSCE-s ja aidanud lahendada suure hulga riikide sise-, välis- ning sõjalisi lahkhelisid.
Hajo Funke on Saksamaa suurima poliitikateaduste Berliini Freie Ülikooli Otto-Suhr Instituudi politoloogia emeriitprofessor.
Erukindral Harald Kujat oli Saksamaa Bundeswehri ja Luftwaffe'i juht ning üks NATO sõjaväelistest juhtidest.
Ülevaate autorid kirjutavad:
"Käesolev ülevaade on üksikasjalik 2022. aasta märtsis toimunud Ukraina-Venemaa rahukõneluste käigu ülevaade. Rahukõneluste vahendajaks oli toonane Iisraeli peaminister Naftali Bennett, keda toetasid Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ning endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröder.
Ülevaate koostasid erukindral Kujat ja emeriitprofessor Funke, kes on ka hiljuti esitletud Ukraina rahuplaani autorid. Seoses mainitud rahuplaaniga on käesolev toonaste sündmuste taasesitamine väga oluline. See tuletab meile meelde, et me ei saa viivitada vaherahu sõlmimise ja rahukõneluste uuesti alustamisega. Ukraina elanikkonna ja sõjaline olukord käib kiiresti alla ning sellega kaasneb oht, et konflikt võib laieneda. Meil on sellele julmale sõjale vaja diplomaatilist lahendust, seda on vaja Euroopale ja Ukrainale ning me vajame seda kohe."
Alljärgnevalt on välja toodud ülevaate olulisemad jutupunktid.
1. Kuu aega peale Venemaa sissetungi Ukrainasse jõudsid Ukraina ja Venemaa läbirääkijad väga lähedale vaherahu sõlmimise kokkuleppele ning valminud oli kava laiaulatusliku rahulepingu sõlmimiseks.
2. Vastandina tänasele olukorrale nägid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja tema valitsus Venemaaga läbi rääkimise ning sõja kiire lõpetamise nimel tublisti vaeva.
3. Vastupidiselt lääneriikide tõlgendustele olid Ukraina ja Venemaa toona juba kokku leppinud, et sõja põhjuseks on kavandatav Ukraina ühinemine NATO-ga. Rahukõnelused keskendusid sel põhjusel Ukraina erapooletusele ja NATO-ga ühinemisest loobumisele. Vastutasuna oleks Ukraina säilitanud peale Krimmi oma territoriaalse terviklikkuse.
4. Pole suuremat kahtlust, et nimetatud rahuläbirääkimised jäid katki tänu NATO ja eriti Ameerika Ühendriikide ning Ühendkuningriigi vastuseisule. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et selline rahuleping oleks tähendanud NATO idasuunas laienemise ja Ameerika Ühendriikide ühepoolselt vallatava maailmakorra unistuste lõppu.
5. Kuna rahuläbirääkimised 2022. aasta märtsis kukkusid läbi, siis tõi see kaasa märkimisväärse sõjategevuse ägenemise, mille eest on tänaseks makstud sadade tuhandete inimeste, eriti noorte eludega. Terved põlvkonnad noori on saanud nii vaimselt kui füüsiliselt rängalt kannatada. Ukrainat on tabanud tohutud purustused, väga palju inimesi on pidanud sõja jalust põgenema ja tohutu hulk inimesi on vaesunud. Kõige mainituga on kaasnenud riigi elanikkonna massiline väljaränne. Selle kohutava hädaolukorra tekitamises on süüdi nii Venemaa kui NATO ja lääneriigid.
6. Ukraina läbirääkimiste positsioon on täna märkimisväärselt kehvem kui see oli 2022. aasta märtsis. Täna rahu sõlmides kaotaks Ukraina väga suure osa oma territooriumist.
7. Rahukõneluste tõkestamine on tekitanud kahju kõigile: nii Venemaale kui Euroopale, kuid kõige enam kannatavad Ukraina inimesed, kes maksavad maailma suurvõimude ambitsioonide eest oma verega ja ei saa selle eest tõenäoliselt vastu mitte midagi.
Osutatud allikast saab nii saksa kui inglise keeles lugeda 2022. aasta märtsis toimunud rahukõneluste käigu ning nende lõpetamise põhjuse kohta pikemalt.
Toimetas Karol Kallas