Kui 2020. aastate alguseni võimutsesid maailma teadusülikoolide Leideni edetabeli tipus Ühendriikide kõrgemad õppeasutused, siis viimases järjestuses jäävad need alla Hiina kommunistidele.
2025. aasta 29. oktoobril avaldas Leideni Ülikooli Teadus- ja Tehnoloogiauuringute Keskus 2025. aasta maailma ülikoolide edetabeli, mida peetakse antud vallas üheks kaalukamaks.
Leideni ülikoolide järjestus on puhtalt bibliomeetrial ehk ülikoolide üllitatud teadustööde hulgal ja nende tsiteeritusel põhinev järjestus. 2025. aasta edetabelis kajastuvad aastatel 2020–2023 avaldatud teadustööd. Kuivõrd teaduskirjastuse süsteem on muutunud korporatistlikuks ja äärmiselt erapoolikuks, siis tõenäoliselt ei peaks seda edetabelit võtma väga tõsiselt. Teisalt on teadustööde hulk ja tsiteeritus teadusmaailmas jätkuvalt "kõva valuuta" ning midagi sellised edetabelid näitavad.
Lääne poolt vaadates osutatakse kurvastavatele arengutele, mida kujutab tõik, et Ameerika Ühendriikide Massachusettsi osariigis asuv Harvardi Ülikool pole enam maailma kõige tootlikum teadusülikool ja on kahe Hiina Rahvavabariigi õppeasutuse järel langenud kolmandaks.
Leideni edetabeli esimese 25 ülikooli hulgas on peale Harvardi veel kaks Ühendriikide ülikooli, üks Kanada, üks Lõuna-Korea ja üks Brasiilia kõrgem õppeasutus. Ülejäänud 19 asuvad Hiina RV-s.
Esimene Euroopa Ülikool on 29. kohal olev Ühendkuningriigi Oxford.
Euroopa Liidu ülikoolidest on kõige kõrgemal, 74. kohal Belgia Leuveni Katoliiklik Ülikool.
Tartu Ülikool asub tabelis 825. ja Tallinna Tehnikaülikool 1324. kohal. Tallinna Ülikooli edetabelis üles loetud 1594 maailma ülikooli hulgast ei leia.
Harvard koos teiste Ivy League ülikoolidega olid 2020. aastate alguses edetabeli tipus. Kui meedia – mille osaks on teaduskirjastused – peab Ühendriikide kõrghariduse suutlikkuse languse süüks president Donald Trumpi, siis tegelikud põhjused võivad olla hoopis mujal.
Alates 1960. aastatest on lääne ülikoolid kannatanud positiivse diskrimineerimise ja "suure marsi" käes. Esmalt rahastasid ülikoolide marssi allakäigutrepil tõenäoliselt Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu julgeolekuasutused KGB ja GRU. NSVL-i lagunemise järel võtsid asusid rahastajate kohale Hiina kommunistid ja Qatari islamistid. Selle tulemusel on lääne ülikoolidest saanud ajupesu laagrid ja üliõpilaste vastuvõtul eelistatakse kirjaoskamatuid musti riigieksamid tipptulemustele sooritanud valgetele. Ülikoolides on kommunistide ja islamistide mahitamise tulemusel akadeemilistest saavutustest tähtsamale kohale seatud mitmekesisus, kaasamine ja õiglus (DIE).
Kuivõrd Hiina Rahvavabariigis puudub pea igasugune rassiline mitmekesisus, siis osutatakse, et Hiina RV ülikoolide edukuse üheks põhjuseks võib olla rassiühtlus ja lääne õppeasutuse allakäigu taga mitmekesisus. Washington Free Beacon kirjutas viimase Leideni edetabeli teemal uudise "Hiina ülikoolid jõudsid Harvardist ette hoolimata silmatorkavast rassilise mitmekesisuse puudusest". Uudises määritakse haavale soola lisaks osutusega:
"[Harvardi Ülikooli] juhid on korduvalt väitnud, et "mitmekesisus ja erinevused on akadeemilise oivalisuse alus", mis on vaade, mida jagavad teiste eliitülikoolide juhid. Columbia Ülikooli endine president Lee Bollinger arvas 2019. aastal: "Mitmeksisuse pärast kadestab Ameerika Ühendriikide kõrgharidust terve maailm."
Teadusuuringute arvu ja nende tsiteerituse poolest on esikohal Hangzhou linnas asuv Zhejiangi Ülikool, millele järgneb Shanghai Jiao Tongi Ülikool. Zhejiangi üliõpilastest jämedalt 90 protsenti on Rahvavabariigi kodanikud ja mongoliidsest rassist.
Toimetas Karol Kallas