Ungari välis- ja kaubandusministri Péter Szijjártó sõnul ületas Euroopa Liit punase joone kui otsustas ilma Ungarita anda Venemaa külmutatud varadelt kogunenud intresside arvelt Ukrainale 1,4 miljardit eurot.
"See 1,4 miljardit eurot on täpselt külmutatud Venemaa varadelt teenitud tulu ja kuna Ungari ei võtnud nende varade kasutamise esimesest hääletamisest osa, siis Brüsselis asuva EL ülemkogu õigusteenistuse bürokraadid ja mõned liikmesriigid leidsid, et see on piisav alus [Ukrainale raha eraldamisel] eirata Ungari otsustusõigust. Nii nad otsustasid Ungari seisukohtadega arvestamata eraldada Euroopa rahutagamisrahastu rahast Ukrainale 1,4 miljardit eurot relvatarnete eest maksmiseks," vahendab Szijjártó seisukohti ReMix.
"See on selge punane joon. Mitte kunagi varem pole Euroopa ühiseid reegleid nii häbiväärselt rikutud ja eiratud. Veelgi enam, seda tegid täpselt samad inimesed, kes rakendavad täiel määral õigusriigi põhimõtete menetluste jõudu ja räägivad demokraatlike väärtuste ohustamisest ning Euroopa reeglite rikkumisest," jätkas ta.
"Need, kes on iseennast kuulutanud demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsjateks, pilastasid Ungari otsustamisest kõrvale jättes reegleid võimalikest kõige häbiväärsemal viisil. Otsuste langetajaid pimestab sõjapalavik."
Szijjártó rõhutas lisaks, et EL kavatseb punaseid jooni edaspidigi ületada, mille näiteks tõi ta fakti, et EL kõrge välisesindaja Josep Borrell tegi ettepaneku saata Euroopa sõdurid Ukrainasse sõjaväelasi välja õpetama.
"See on väga ohtlik ettepanek. See on ettepanek, mis ületab teise punase joone. Euroopa Parlamendi valimiste ajal rääkisid juhtivad Lääne-Euroopa poliitikud, et Euroopa riikide sõdureid saab Ukrainasse saata ja seal rakendada. See on nüüd esimene samm," jätkas välisminister.
"Nad soovivad saata Ukrainasse sõjaväe instruktorid. See on meie jaoks vastuvõetamatu ja me oleme selle vastu kõigil võimalikel meie käsutuses olevatel viisidel. Euroopa Liidu riikide instruktorite rakendamine Ukrainas tähendab sõja laienemise osas äärmiselt suurt ohtu."
Euroopa Liidu Ülemkogu otsustas maikuu lõpus tõsta Venemaa külmutatud varadelt teenitud "juhusliku puhaskasumi" Euroopa Rahutagamisrahastu arvele.
Toimetas Karol Kallas