"Meeleheitel" IPCC kliimateadlased soovivad kõigile kliima raamkonventsiooni allkirjastanud riikidele anda käske, millised kliimaseaduseid need peavad kehtestama ja valvata nende rohelist käitumist.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile on alla kirjutanud 195 maailma riiki. Kliimaseaduste maailma maadele ette kirjutamise ja rakendamise järele valvamise sooviga esinesid viis ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) juhtivat kliimateadlast, vahendab Guardian.
Kliimateadlaste "meeleheite" põhjuseks on tõik, et naftatootjate kartelli OPEC kuuluvad riigid pole nõus nafta ja maagaasi kasutamise lõpetamisega.
Alates 2012. aastast ametis olnud IPCC asejuhi Sonia Seneviratne'i sõnul läheb kliimamuutus järjest hullemaks ja "selleks, et olla poliitikates asjakohane, tuleb hakata [riikidele seaduseid] ette kirjutama".
IPCC teadlased nõuavad endale õigust määrata, kui palju riigid tohivad fossiilkütuseid kasutada ja kui kiiresti tuleb neil nende kasutamine lõpetada.
"Lahkhelisid IPCC teaduse ja [kliima]lahinguväljal toimuva] tegevuse vahel on meil teadlastena väga raske mõista, sest sellel ei paista olevat mingisugust mõistuspärast seletust," selgitas Seneviratne.
IPCC kliimaaruannete kooskõlastajast juhtautor Gert-Jan Nabuurs arvab: "IPCC väga oluline, sõltumatu ja juhtiv roll paistab olevat üha vähem ja vähem ilmne. Kuna see väheneb, siis riikidel paistab olevat [kliimapoliitikatele] üha suurem mõju."
Kliimateadlased näevad probleemina asjaolu, et neil pole võimalusi riikidele seaduseid ja poliitikaid ette kirjutada.
Kliimamuutuste leevendamise lahenduste juhtivteadlane Julia Steinbergereri sõnul "pole mingi saladus, et teatud valitsused tegutsevad liha- ja karjakasvatuse tööstuse heaks. Neil on isegi õnnestunud muuta IPCC 6. hindamisaruande (AR6) keelekasutust ja asendada "taimepõhine toidulaud" "jätkusuutlike tervislike toitudega"."
Mõttekoja Kopenhaageni Konsensuse Keskuse juht Bjørn Lomborg pole IPCC-lastega nõus ja juhib tähelepanu, et ÜRO mahitusel tegutsevad kliimateadlased eksivad. Hiljuti avaldatud kaks ulatuslikku eelretsenseeritud teadusuuringut kinnitavad tõika, et Pariisi kliimalepete (mis toetuvad IPCC teadusele) järgimine tooks aastas maailmale kasu kuskil 4,5 triljonit dollarit, samas kui nende rakendamise kulu oleks aastas üle viie korra suurem ehk 26,8 triljonit dollarit.
Toimetas Karol Kallas