ÜRO soovib julgeolekunõukokku luua juurde Aafrika riikide tarbeks kaks alalise liikme kohta ja ühe eraldi väikesaarte riikide roteeruva koha.
Julgeolekunõukogu alaliste liikmete arvu suurendamist toetavad teiste hulgas Ameerika Ühendriigid, mille ÜRO saadiku Linda Thomas-Greenfieldi sõnul peaks julgeolekunõukogu olema märksa kaasavam, see peaks paremini vastama tänase maailma rahvastikule, mis omakorda tagaks parema toimetuleku tänaste väljakutsetega, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriigid on pikka aega toetanud mõtet, et julgeolekunõukogu alalise liikme koha peaksid saama India, Jaapan ja Saksamaa. Samuti toetatakse mõne Ladina-Ameerika riigi alalist kohta, kuid selle kohta täpsemad andmed puuduvad.
Samas ei toeta Ameerika Ühendriigid vetoõiguse laiendamist, mida omavad julgeolekunõukogus viis riiki. Thomas-Greenfieldi sõnul muudaks vetoõiguse laiendamine julgeolekunõukogu veelgi toimevõimetumaks kui see on täna.
Kui ÜRO 1945. aastal asutati, oli julgeolekunõukogus 11 liiget. 1965. aastal suurenes see 15 liikmeni. Kümme riiki kuuluvad julgeolekunõukogusse kaheaastaste perioodide kaupa ja viis riiki – Hiina RV, Prantsusmaa, Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik –, millel on vetoõigus, alaliselt.
ÜRO peasekretär António Guterres toetab julgeolekunõukogu suurendamist ja leiab, et tänasel julgeolekunõukogul on legitiimsuse ning tõhususe probleem, kuna see peegeldab Teise Maailmasõja järgset maailma.
Julgeolekunõukogu suurendamiseks on vaja ÜRO harta muutmist, milleks läheb vaja ⅔ peaassamblee 193 riigi toetust, sealhulgas ka kõigi viie vetoõigusega riigi toetust.
Millised Aafrika riigid saavad julgeolekunõukogus alalise koha, peavad Aafrika riigid otsustama iseseisvalt.
Thomas-Greenfieldi hinnangul peaksid väikesaarte riigid saama julgeolekunõukogus eraldi ringleva koha, kuna need oskavad eriti hästi kaasa rääkida inimtekkeliste kliimamuutuste mõju küsimustes.
Geopoliitiliselt on Aafrikas kõige suurem mõju Hiina RV-l ja Aafrikat nimetatakse mõnes käsitluses "Hiina kontinendiks".
Toimetas Karol Kallas