USA lapsetaputööstus ja selle katusorganisatsioon Planned Parenthood on aastate jooksul äritsenud mitte üksnes emaüsas tapetud vaid ka elusalt ilmale tulnud laste elunditega. Foto: Scanpix

Teadusuuringute tarbeks tüvirakke ja teisi inimmaterjale tarniva ettevõtte StemExpress juht tunnistas kohtus, et tema juhitud firma kaubavalikus on olnud tuksuvad lootesüdamed ja loote pead. 

Viiendal septembril toimus USA California osariigi San Francisco kohtus eelistung, kus süüalusteks on abordivastase vabaühenduse Center for Medical Progress (Meditsiini edendamise keskus; CMP) aktivistid David Daleiden ja Sandra Merritt, vahendab LifeSiteNews.

Daleiden ja Merritt esinesid 2015. aastal erinevate meditsiinifirmade töötajatena ja uurisid aborte pakkuvate ettevõtete käest võimalusi emaüsast välja kistud loodete ja nende osade ostmiseks.

StemExpressi ülemus nentis viidatud kohtuasja eelistungil, et "loote pead olid tootevalikus nii keha küljes olevatena kui eraldi".

Daleidenit esindava konservatiivse elupooldajate (pro-life) advokaadibüroo Thomas More Society jurist Peter Breen nentis: "See on eriti jubedusttekitav ülestunnistus, kuid kohe tekib küsimus – kuidas ettevõte hankis omale [uuringuteks] terve lapse?"

"Kui sul on loode, millel on kahjustamata pea ja kahjustamata keha, siis see viitab, et laps sündis elusana ja alles peale seda on temalt kehaosad ning organid eemaldatud. Või on selline laps ebaseadusliku nõndanimetatud osalise sünni abordi (partial-birth abortion) ohver," rääkis Breen LifeSiteNews'i ajakirjanikule. 

Osalise sünni abort tähendab USA juriidilises keeles olukorda, kus loode tapetakse alles pärast seda, kui kogu tema keha, välja arvatud pea, on emakast tangidega välja kistud.

CMP esindajaid Daleidenit ja Merrittit süüdistatakse kokku viieteistkümnes süüteoepisoodis, mille seas on salajased koosolekute lindistamised ja konfidentsiaalse info avalikustamine. 

Elupooldajatest aktivistid üllitasid 2015. aastal peale kolmeaastast salajast uurimist rea videoid, milles avalikustasid abordi "teenust" pakkuvate ettevõtete äri loodete kehaosadega. See on USA seaduste kohaselt kuritegu.

Salaja filmitud videod paljastasid ettevõtte StemExpress kui California Planned Parenthood abordikliinikutes tekkinud "materjali" peamise ostja. Peale videote avalikustamist katkestas StemExpress Planned Parenthoodiga kõik sidemed.

CMP kaitsjad väitsid kohtu eelistungil, et seadus ei käsitle vestluseid, mida on kõrvalistel isikutel võimalik juhuslikult pealt kuulata konfidentsiaalsetena ja salajased lindistused on lubatud juhul kui tegemist on vägivaldsete kuritegudega.

Kohtu eelistungil näidati videoklippe, milles StemExpressi tegevjuht, kellele on anonüümsuse tagamiseks pandud kohtuasjas nimeks Doe 12, kohtus 2015. aasta maikuus biotehnoloogiaettevõtte esindajatena esinenud Daleideni ja Merrittiga.

Doe 12 räägib videos ostjatena esinenud CMP aktivistidele, kuidas "värske lootekoe" järele on suur nõudlus ja kuidas "eriti õrna" aju või närvikude peaks tarnima terve peana. 

"Vaadake, et loote silmad oleksid siis kinni," vastab videos pakkumisele Daleiden.

Ehkki StemExpressi esindajad pole kohtus eriti jutukad, on CMP advokaadi hinnangul neil siiski videote näol piisavalt materjali, nii et biotehnoloogiaettevõtte esindajad ei saa 2015. aastal ilmsiks tulnud tegevusi salata.

"Tähtis on osutada ka sellele, et California osariigi peaprokurör on valmis tõde väänama ja meie pool toob selle avalikkuse ette," rääkis Breen.

CMP advokaat rääkis kohtus ka, kuidas StemExpress on seotud Stanfordi Ülikooli uuringutega, mille oluline osa on nõndanimetatud Langendorffi perfusioon, ehk katse, mis nõuab tuksuvat inimese südant. 

"Kas StemExpress tarnis Stanfordile loodete südameid," uuris advokaat Doe 12-lt?

Ettevõtte naissoost juht esimese hooga ei vastanud küsimusele ja rääkis selle asemel kuidas "teadlasi rünnatakse".

Kohtunik pidas kaitsja küsimust siiski tähtsaks ja Doe 12 vastas: "Jah, me tarnisime Stanfordile südamekudesid." 

Doe 12 tunnistas samuti, et CMP fotod on autentsed ja mõni kord nad tarnisid oma klientidele loote päid koos kehaga ja mõni kord ilma.

Karol Kallas